Maarjamaa juubeliaasta üritused hoogustuvad
Koostöökogu on süvenemas juubeliaasta ürituste täpsustamisse.
Tiiu Pikkur
Elame teema-aastas «Kaheksa sajandit Maarjamaad». Mis on juba toimunud ja mis tulemas, sellest tegi kokkuvõtte juubeliaasta korralduskogu piiskop electus Tiit Salumäe eesistumisel.
Maarjamaa haridusseltsi esindaja Tiina Veismann rääkis jõulusõimede traditsiooni tutvustamisest. Paljudes maades, nt Leedus, Poolas, Prantsusmaal, on jõulusõimede üheskoos meisterdamine väga levinud, kusjuures kasutusel on ...
On aasta ilusaim aeg, võimsaim nädal. Kristuse kannatusnädal, suur nädal.
Sündmused, millele sel nädalal pühendume, ei jäta ükskõikseks. Need kõnelevad, tõsiselt ja rõõmsalt ning väga isiklikult. Läheme Jeesuse jälgedes Jeruusalemma. Kirikutes kogunetakse kuulutama ja kuulama, südametes pühitsetakse.
Suur neljapäev – Jeesus on koos lähimate sõpradega lauaosaduses, Õpetaja viimne söömaaeg. Jeesus julgustab, õpetab teenima ja seob tavalisimad annid sõna läbi sakramendiks. ...
Viimaste riigikogu valimiste kampaania ajal tundus, et erakonnad soovisid üsna üksmeelselt elukvaliteedilt ja sissetulekutelt solidaarsemat ühiskonda. Ehkki erakondi, kes soovisid võrdsustada jõukamaid vaesematega, oli küll enam kui varasematel valimistel (astmelise tulumaksu kehtestamist toonitasid ühemõtteliselt nii keskerakondlased kui sotsiaaldemokraadid), oli endiselt rohkem siiski neid, kes soovisid parendada eelkõige madalapalgaliste olukorda, tõstes kas ...
Niikaua kui mäletan, olen olnud üsna kehv lauamängude mängija. Mitte seetõttu, nagu ei saaks ma nendega kuidagi hakkama, vaid seepärast, et olen väga vilets kaotaja. Ja võib-olla veelgi viletsam võitja. Vähemalt on mu mängukaaslased nii öelnud, eriti sel ajal, kui olin veel laps: kui ma kaotasin, siis nutsin sellepärast, et kaotasin, ja kui võitsin, siis nutsin sellepärast, et keegi teine kaotas.
Midagi sarnast on olnud ka siis, kui olen jälginud teisi mängimas või omavahel ...
27.–30. märtsini kohtus peapiiskop Urmas Viilma EELK Rootsi praostkonna külalisena praostkonna koguduste ja Stockholmi eestlaskonnaga, esines ettekandega ning jutlustas palmipuudepüha jumalateenistusel õpetaja Tiit Pädami teenitavas Stockholmi koguduses.
«Praostkond saatis vastvalitud peapiiskopile pärast valimisi kutse ja Urmas Viilma võttis selle hea meelega vastu,» kommenteerib Eesti Kirikule visiidi tagamaid praost Ingo-Tiit Jaagu.
Eesti Majas peetud ettekandes «Eesti ...
Tiit Salumäe Õlimäe jalamil paiknevas Ketsemani aias.
Erakogu
Haapsalu koguduse õpetaja, piiskop electus Tiit Salumäe ütleb, et lihavõtted peaksid olema kristlikus traditsioonis veel tähtsamad kui jõulud ning ülestõusmissõnumit tasub rahulikult otsida, küsides, mis on elu, surm ja uuele elule tõusmine.
Miks on ülestõusmispühad tähtsad?
Iga püha puhul väärib esile tõstmist pere- ja rahvatraditsiooni loomine ning hoidmine. Kaheldakse, kas tasub mune värvida ja paremat lauale ...
Aasta vaimulik Urmas Nagel: «Julgen noorsoo peale vaadata optimistlikult!»
Kätlin Liimets
Jaanuaris Roostal toimunud vaimulike konverentsil valiti EELK aasta vaimulikuks Võru praostkonna praost ja Räpina koguduse õpetaja Urmas Nagel.
Telefonis tunnustusest kõneldes on Urmas Nageli hääles kuulda siirast rõõmu. Räpinas koguduse majas jääb ta sõnades tagasihoidlikumaks: «On tore, kui inimesed lepivad sinuga ja leiavad, et oled midagi andnud. Arvan, et ka Keila koguduse õpetaja ...
Kannatusnädalal enne ülestõusmispühi on tavaks mõelda Jeesuse kannatusteele (Via Dolorosa). Sel teel on 14 peatust, mis kõnelevad sündmustest Jeesuse surmamõistmisest kuni hauda panemiseni. Mullu detsembris Jeruusalemmas viibides oli minulgi võimalus ristiteed käia ning mõelda Päästja kannatustele ja surmale.
Sel teekonnal mööda Jeruusalemma vanalinna kitsaid ja kiviseid tänavaid, kus väikeste tahvlitega on tähistatud peatused, tulid silme ette kujutluspildid kahe ...
Kabeli eesruumis kohtume ka vanemkaplan Olavi Ilumetsaga ja kaplan Vadim Rebasega. Suundume puhketuppa, et koos vanglakaplanite tööst kõnelda.
Sissejuhatuseks ütleb Ilumets: «Kaplani roll on kõikide kinnipeetavatega töötada ja välja selgitada nende religioossed vajadused. Töö toimub liugleva graafikuga, sest õhtuti on rohkem võimalusi kinnipeetavaid kätte saada, päeval on neil töö ja kool.»
Kas on ka erakorralisi väljakutseid?
Ilumets: Peame olema kättesaadavad. ...
Tartu vangla kabelihoone kui valge lootuskiir sisehoovi hallide hoonete seas.
3 x Kätlin Liimets
Võib tõdeda, et ilma süüdimõistva otsuseta on vanglasse pääseda üsna keeruline. Minul võttis mõtte tekkimisest teostumiseni aega kolm nädalat, kui kauaoodatud võimaluse saabumisest äreva meelega Tartu vangla väravast sisenesin.
Turvakontroll
Piir tavaelu ja ühiskonnast eraldamise paiga vahel on jõuliselt markeeritud: isegi isiku tuvastamiseks ei pääse kohe valvelaua juurde, vaid ...
Ants Tooming saab Joel Luhametsalt kaela ajaloolise Tartu praosti ametiristi. Paremal abipraost Kristjan Luhamets.
Rain Soosaar
Lohusuus toimunud Tartu praostkonna sinodil tõdeti, et koguduste elu on kulgenud suuremate muutusteta.
Praostkond on üsna eripalgeline. Tartu linna suurte koguduste kõrval kuuluvad sinna maakogudused, kus kirikulisi on pühapäeviti vaid kümmekond. Hoopis omamoodi on Peipsi-äärne kant, kus kõrvuti eestlastega elavad vanausulise taustaga venelased. ...
Vancouveri Peetri koguduse liikmed koos piiskop Gregory Mohri ja koguduseõpetaja Algur Kaermaga.
Erakogu
Evangeelse Luterliku Kiriku Kanadas Briti Columbia Sinodi piiskop dr Gregory Mohr külastas eestlaste Vancouveri Peetri kogudust.
Kooskõlastuse kirjad visiidiks liikusid ringi juba jaanuaris, kui sinodisse kuuluvail kogudustel paluti piiskopi külastuseks reserveerida pühapäev ja nimetada oma soove, sh kas piiskop peaks jutlustama, armulauda pühitsema või koguduse ...
Detailplaneeringu illustratsioon.
AS Kobras
19. märtsil kinnitati Tartu linnavolikogu istungil detailplaneering Narva mnt 104 krundile, kus asuvad Peetri kirik ja tulevane Tartu luterlik Peetri kool.
Detailplaneeringu koostanud aktsiaseltsi Kobras maastikuarhitekt-planeerija Teele Nigola ütleb, et tegu oli pigem kerge tööga, sest mõne aasta eest oli tehtud planeering. Siis oli küll hoonel aadressiga Peetri 33 teine otstarve – plaanis oli ehitada esinduskorterid. Töö oli ...
Kirikumuusika liidu juhatuse uus koosseis koos assessor Marko Tiitusega: Tuuliki Jürjo (paremalt), Sigrid Põld, Aivi Otsnik, Maarian Lend, Kadri Ploompuu ja Pille Metsson.
Triin Salmu
Konsistooriumi saalis toimunud kirikumuusika liidu üldkoosolek algas piiskop Einar Soone tervituse ja avapalvusega.
Assessor Marko Tiitus väljendas tervituses rõõmu selle üle, et kirikumuusikud teevad oma tööd suure pühendumusega.
Ülevaade tegevusest
Kirikumuusika liidu juhatuse esimees Tuuliki ...