Täna 25 aastat tagasi hakkas taas ilmuma nädalaleht Eesti Kirik. Ajaleht Eesti Kirik saab sünnipäeva pidada kahel juhul. See on ühtaegu kummaline ja segadust tekitav. Kui lisada juurde veel väljaspool Eestit ilmunud Eesti Kirik, läheb pilt veelgi kirjumaks. Kaasaegsete mälu ei ulatu aega 1923–1924, mil luterlik kirik hakkas välja andma oma ajalehte Eesti Kirik. Kui 1923. a jõuludeks ilmus nn proovinumber, siis 1924. a 3. jaanuaril ilmunud leht kandis numbrit 1. Ajaleht sai ...

Vabariigi aastapäeva eelsel pühapäevasel jumalateenistusel võttis Jaani kogudus vastu Tallinna linna kingituse – sinimustvalge riigilipu ja sinivalge Tallinna lipu. Jumalateenistus algas tornikellade mänguga. Teenistusel lauldi ühiselt Martin Lipu ja Enn Võrgu laulu «Eesti lipp». Lipud andis üle Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kes pidas ka tervituskõne. Lipud pühitses ja tänusõnad ütles koguduse õpetaja praost Jaan Tammsalu. Linnapea rõhutas oma kõnes Tallinna peaväljakul ...

Siseministeerium eraldas usulistele ühendustele toetuseks 100 000 eurot. Selle summa eest renoveeritakse palvekodasid, koolitatakse vaimulikke, toetatakse kristlikul kasvatusel põhinevaid koole ja koostatakse trükiseid. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul aitavad kogudused üleval hoida traditsioone ja säilitada kultuuri. EELK saab 10 000 eurot toetust, mille abil korraldatakse näiteks Suure-Jaani laulupäev ning arendatakse perekeskuse ja diakooniatalituse tegevusi. Ka Eesti ...

«Meie koguduse laul kõlab umbes nagu tolmuimeja,» ütles mulle kohalik rabi, kui külastasin Leipzigi sünagoogi. «Muusikainstrumente me sünagoogis ei kasuta, sest Jeruusalemma tempel on hävitatud. Me leiname templit.» «Aga miks te siis templit üles ei ehita?» tundsin huvi. «Ah et miks?» oli rabi kohe valmis vastama. «Kas küsimus on rahas?» – «No kuulge! Kas keegi arvab, et juutidel napib raha? Silmapilk kuulutame välja korjanduse ja üle terve maailma tulevad kokku annetused. ...

Täna 25 aastat tagasi hakkas taas ilmuma ajaleht Eesti Kirik. Paastuaja esimese pühapäeva jumalateenistusel 4. märtsil 1990 õnnistati Tallinna Kaarli kirikus ajalehe esimene number. Koos professor Evald Sae ja lehe esimese peatoimetaja Joel Luhametsaga oli mul õnn olla selle ajaloolise sündmuse otsene kaasosaline. Nii nagu Eesti vabariik ei ole ainult 24, vaid 97 aastat vana, sündis ka ajaleht Eesti Kirik ühe vanema järjepidevalt ilmunud eestikeelse ajakirjandusväljaandena ...

7. veebruaril Slovakkias läbi viidud pereväärtuste referendumi ümber toimunu peaks mõtteainet andma ka neile, kes hiljuti Eesti kooseluseaduse debatile kaasa elasid. Tõsi, kontekst on mõneti erinev. Slovakkia 5,4 miljonist elanikust on katoliiklasi rohkem kui 60%. Ühiskond on konservatiivne, seda ka suhtumises homoseksuaalsusesse. Näiteks lisati hiljuti põhiseadusesse säte, mille kohaselt abielu mõistet saab kasutada ainult mehe ja naise vahelise liidu kohta. Sellest ...

Pole kaksipidist vastust küsimusele, milline teema edestas möödunud nädalal konkurente. Isegi kirikukohvilauas kahvatasid päevapoliitika kõrval kõik teised. Päring, kas valimas käidud, astus tihkelt kanda viisakusküsimusele, kuidas läheb. Jah, isegi jutlusse kippus põletav teema. Vähemalt Tartu Jaanis, kus õpetaja Naatan Haamer tõstis piibliloo tänapäeva konteksti, lastes Jeesusel variseri majapidamise asemel ühe parteikontori kaheldavast külalislahkusest osa saada. Mida ...

1. märtsil toimunud riigikogu valimised ei pakkunud erilisi üllatusi. Suure tõenäosusega moodustab valitsuse taas Reformierakond ning ka suuri muutusi senises poliitikas pole ette näha. Esialgsete valimistulemuste kohaselt sai Reformierakond 30, Keskerakond 27, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15, Isamaa ja Res Publica Liit 14, Vabaerakond 8 ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 7 parlamendikohta. Seega on oodata, et president Toomas Hendrik Ilves teeb ettepaneku uue valitsuse ...

Kohtumine EELK peapiiskopiga (vasakult): Urmas Viilma, Ulrich Berger, Firtz Ledvinka, Tiit Tarve ja Gustav Kutsar. Ulrich Berger Eesti Kristlike Raudteelaste Ühingule (EKRÜ) tegid visiidi Rahvusvahelise Raudtee Misjoni (RRM) president Ulrich Berger Šveitsist ja asepresident Fritz Ledvinka Austriast. Külalistel oli ka kohtumine EELK peapiiskopi Urmas Viil­maga ning AS Eesti Raudtee infrastruktuuridirektori Parbo Juchnewitschiga. EKRÜ juhatuse esimehe, Eesti Raudtee ...

Saue linna kõrgeima tunnustuse, teenetemärgi pälvis peapiiskop Urmas Viilma. Saue linnavolikogu märkis oma otsuses, et avaldab tunnustust Urmas Viilmale Saue linna juhtimises aktiivse osalemise, volikogu aseesimehe ülesannete kauaaegse täitmise ja Saue noortes kristlike põhimõtete kasvatamise eest. Teenetemärgi andsid Urmas Viilmale üle volikogu esimees Valdis Toomast ja linnapea Henn Põlluaas vabariigi 97. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel 23. veebruaril. Urmas ...

Konsistooriumi istungil Praost Peeter Kaldur vabastati EELK esindaja ülesannetest Eesti Kirikute Nõukogus. Peapiiskop Urmas Viilma nimetati EELK esindajaks Eesti Kirikute Nõukogus. Pikendati õp Teet Hanschmidti (fotol), kes on saanud 65aastaseks, ametiaega 22. veebruarini 2020.             Õpetaja Annika Laats (fotol) on määratud EELK Diakooniahaigla kaplaniks alates 10. veebruarist. Seni töötas sel kohal õpetaja Tanel Ots, ...

9. jaanuar 1997: peapiiskop Jaan Kiivit õnnistab Eesti Kiriku toimetuse tööruumid Tartus Ülikooli tn 1. Pildil veel Joel Luhamets ja Sirje Semm. Malev Toom 1996. Toimetuse sildi all Aleksandri tänaval: Liina Raudvassar ja Sirje Semm vastu võtmas külalisi Soomest. Arhiiv 1997. Ülikooli tn 1 «tagahoov». Selle maja kolmandal korrusel on toimetus töötanud 18 aastat. Kõik alumised naabrid on selle ajaga vahetunud. Arhiiv 1996. Toimetuse kolleegiumi koosolek vanades toimetuse ...

Gea Sibola Hansen Otepääl bareljeefide avamisel. Rita Puidet Gea Sibola Hanseni töö on raske, ent huvitav. Nii ta vähemalt kinnitab. Skulptor läheb meie kultuuri- ja ajalukku kui Eesti lipu loo kajastaja kivis. Eesti lipu aastapäeval möödunud aasta 4. juunil kuulutati ta Otepääl uute bareljeefide ideekonkursi võitjaks ja külmal sügispäeval 21. novembril avati taiesed pidulikult. Bareljeefid paiknevad teine teisel pool kirikuaia väravat: ühel öölaulupidu ja teisel lipu ...

Aastaarvuks kirjutati siis 1990, mil ajalehe Edasi toimetuse kohvikus koondus seltskond arutama Eesti Kiriku taastamist Eestis. Esimesel nõupidamisel (vasakult) tegevtoimetaja Olev Türn, keeletoimetaja Elli Zimmer, vastutav toimetaja õp Joel Luhamets, raamatupidaja Asta Ehastu ja (seljaga) kunstnik Harri Kõiva. Malev Toom Taas ilmuma hakanud Eesti Kiriku esiknumbrist, mis nägi trükivalgust pühapäeval, 4. märtsil 1990, ajame juttu õpetaja Avo Üpruse ja dr Heino Noorega, kes ...

Eduard Vilde muuseum Tallinnas Kadriorus kutsub sel nädalavahetusel endale külla, et tähistada kirjaniku 150. sünniaastapäeva. Küll tahaks kirjutada sõna «kirjanik» ette tuntud või armastatud. Ent käsi ja süda tõrguvad, sest need kõlavad võltsilt. Tuntud on 4. märtsil 1865 Simuna kihelkonnas Pudivere mõisas sündinud ja Muuga mõisas kasvanud Eduard Vilde (1865–1933) kindlasti ja armastatud on tema näidend «Pisuhänd» tänu legendaarsetele näitlejatele Urmas Kibuspuule, Jüri ...