Jalgratastel ümber Viimsi poolsaare
Viimsi kirikute päevade üks aktiivsemaid ja sportlikumaid üritusi oli kirikurännak jalgratastel ümber Viimsi poolsaare.
Rännaku jooksul külastasime kõiki poolsaarel asuvaid pühakodasid ning lisaks põikasime ka üle Tallinna piiri, taastamisel olevasse Mähe baptistipalvelasse.
Elu piiritsoonis
Ratastel matkajaid oli meie rühmas kokku 12, kes olid tulnud kodukandist Viimsist, Lasnamäelt, kesklinnast, Nõmmelt ja isegi Kohilast. Kokku sai vahva seltskond väga erinevas vanuses ...
Selle aasta augusti 24. kuupäeva jumalateenistus oli Tallinna Kaarli kirikus pidulikum kui tavaliselt. Nimelt said koguduse õpetajalt Jaak Ausilt edasiseks õnnistussõnad kaasa kuus väärikas eas prouat ja härrat – seekordsed kuldleerilapsed.
Üks nende hulgast, EELK Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja Harri-Johannes Rein asus õige pea pärast 1964. aastal leeris käimist usuteadust õppima, ordineeriti vaimulikuks ja on ustavalt jumalariigi tööd tegemas tänapäevani.
Pildil ...
Tori koguduses oli läinud pühapäeval mitmekordne pidupäev: tähistati lõikustänupüha, koguduse esmamainimise 470. ja praeguse kiriku 160. aastapäeva.
Pikk ajalugu pakub ikka võimalusi tähistada erinevaid olulisi sündmusi koguduse või kiriku ajaloos. Need jälle liidavad inimesi: seovad selle paigaga ja sealsete inimestega. Panevad mõtlema järjepidevusele, usu tähtsusele ja mõjule. Kui kõigis kirikutes kiideti Issanda nime ja lauldi tema auks, siis Toris tänati teda eriliselt ...
Nüüd taas maakodus.
Rohelus, rohelus. Paks rohelus igal pool, kuhu ka vaatad. Semester lõppes. Pean doktoritöö viimase peatüki kirjutama. Ma ei tea, kuidas seda teha. Teid, kuidas minna, on mitmeid.
Esiotsa on vaid rohelus ja sellega harjumine. Maastik kui üle puistatud heleroheliste kaskede ja tumedate kuuskedega. Keegi on otsekui käinud ja siin-seal maasse torganud kasevihtu. Ja männid – kui suured! Kui me 20 aastat tagasi selle maakoha ostsime, polnud neid ollagi. Kui ...
25 aastat tagasi, kui Eestis vabaduse tuuled puhuma hakkasid, leidsid kolm naaberkogudust – Lääne-Nigula, Kullamaa ja Märjamaa – endale Soomest Põhja-Pohjanmaalt sõpruskogudused.
Nüüdseks on Soomes käimasolev koguduste ja omavalitsuste liitmine meie sõpruskogudused ühendanud, nõnda olemegi nüüd kõik suure Raahe koguduse sõbrad. Raahe koguduse Eesti-Soome sõprusrühm, mis koosneb meie vanadest sõpradest-estofiilidest ning korraldab Eesti heaks väljamüüke, oksjoneid, ...
Tallinna Toomkiriku Ladegasti-Saueri orel pühitseb tänavu oma 100. aastapäeva.
Sel puhul otsustas kogudus teha väljasõidu, et tutvuda teistegi Saueri orelifirma ehitatud orelitega. Päeva mahtus kolme ühes kandis asuva kiriku külastamine. Niisiis – Kursi, Põltsamaa ja Pilistvere.
«Romantismiaegne orel peaks kõlama nagu suur orkester,» teatas orelite hingeelu hästi tundev Toomas Mäeväli sissejuhatuseks ja jagas asjatundlikku infot kogu reisi jooksul.
20. sajandi algul ...
2015. a teema-aasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad» on saanud väärika alguse.
Päev pärast 7. septembri õhtul Pirita varemetes toimunud avavesprit sai avalöögi VIII Maarjalaulude festival, mis kestis kaks nädalat ning tõi kuulajateni seitse kontserti Tallinnas, Tartus ja Narvas.
Miks Maarja?
Kui enamik teema-aastaga seonduvatest üritustest on ühekordsed ja ellu kutsutud just selleks korraks, siis Maarjalaulude festival on toimunud alates 2007. aastast igal aastal ühel ja ...
2. oktoobril oli Graham Greene’il 110. sünniaastapäev.
Tavaliselt räägitakse olulistest inimestest nende ümmargustel juubelitel. Kuid Greene on nii tähtis kuju maailmakirjanduses, et temast võib rääkida ka 110. sündimise päeval.
Graham Greene sündis kooliõpetaja neljanda pojana. Isa sai koolijuhatajaks ja Graham käis seal koolis. Poisina oli tulevane kirjanik väga häbelik, kuid samal ajal protestivaimu täis. Ta ei kannatanud ühiselamut. Mitu korda ta põgenes ja proovis ka ...
(Algus EK nr 33, 27.8.2014.)
«Vene kirik»
Aastal 1845 alanud massiline kirikuvahetus jagab meie Vene aja (1710–1918) kaheks väga erinevaks perioodiks. Esimesel kehtis nn Balti erikord, mis jättis siinsele vaimulikkonnale palju vabamad käed kui Rootsi ajal, olgugi et ka tsaaril oli oma riigikirik. Teisel perioodil (1845–1918) sünnib sadakond Eesti õigeusukogudust: 1897. a rahvaloenduse ajaks oli neis juba ligi 110 000 usklikku.
Sellel perioodil aitab riigikirik uusi kogudusi ...
Sinu perekond vajab kodu,
millest saanud on sõprade maja.
Kuhu vaevatutel hea on tulla,
valgus kätte neil näitab raja.
Sinu perekond vajab kodu,
kus ei pea võrdlema ennast.
Saame olla, kes oleme ise:
Taevaisale hinnalised!
Jumal, me Isa, kuule, Sind palume!
Raja kodule tugev alus kaljule.
Loo püha paik armastusele.
Liida ühte, anna õnnistust usaldusele.
Jukka Lehtineni laulust «Kojaehitaja palve» tõlkinud Sirje Tagel
Koos õdede-vendadega ...
1Jh 2:15–17
Apostel manitseb meid vaatama Jumala poole ja mõtlema oma Loojale. Jumal armastab meid. Johannese evangeeliumis ütleb Jeesus: «Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu» (Jh 3:16).
Jumala lastele on tõotatud igavene elu, kuid lapseks jäämine nõuab pingutust. Tuleb jälgida oma sõnu ja käitumist. Armastuse apostel Johannes nimetab pahesid, mis inimest selles ...
Eesti Piibliselts jätkab piibliteemalist viktoriini, mis sel aastal on pühendatud emakeelse Piibli 275. aastapäevale.
VASTUS 8. oktoobri küsimusele
Aabramile kaheksakümne kuue aastaselt sündinud poeg, kellest pidi sündima 12 vürsti ja saama suur rahvas, oli Ismael (1Ms 16:15,16; 17:18–20).
Toimetusse laekus 11 vastust, loosi tahtel saab auhinna Pille Toompuu. Võitjal palutakse ühendust võtta Eesti Piibliseltsiga tel 631 1671.
KÜSIMUS
35. Kord Peetruse, Johannese ja ...