EELK Soome Püha Peetruse kogudus tähistas 25. aastapäeva laupäeval, 13. septembril piduliku missaga Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus. Teenisid peapiiskop Andres Põder, praost Ilkka Mäkelä Soome kirikuvalitsusest (jutlus), liturg oli koguduse õpetaja kt Markku Päiviö. Orelil mängis Ulla Krigul, laulsid sõpruskoguduse Käpylä koguduse koor Taru Hämäläineni juhatusel ja Püha Peetruse koguduse koor Pohjantähti Marge Matsoni juhatusel. Jumalateenistusel osalesid Soome suursaadik ...

Pühapäeval peeti vabaõhumuuseumis traditsioonilist leivapäeva, mille üheks osaks on ka leiva õnnistamise palvus Sutlepa kabelis. Teenis õpetaja Toomas Paul, laulis rahvusraamatukogu naiskoor. Leib on olnud osa meie kultuurist ja identiteedist ning igiammustest aegadest ka eestlase põhitoidus. Ometi on sõna leib ise laensõna, pärinedes 4. sajandist gooti keelest. Eesti keel on üks vähestest, kus on leiva ja saia kohta erinevad sõnad: leib on juuretisega rukkileib, sai aga ...

Kaasaegne misjonitöö kasutab mitmeid vahendeid ja võtteid müügi ja turunduse valdkonnast. Parakiriklikud misjonärid koguvad enda ümber toetajaid, keda värvatakse nagu võrk- ja püramiidturustuse agente. Tehniliselt võttes pole väga suurt vahet, kas müüa Tupperware köögitarbeid või kuulutada evangeeliumi. Muidugi on misjonäridel toetajate värbamiseks tugevamad argumendid. Kui muu ei aita, siis ehk avab Jeesuse enda antud suur misjonikäsk rahakotirauad. Ja mis selles siis ...

«Igal inimesel on oma lugu, mis väärib ka teistega jagamist. Kooseluseaduse arutelu valguses jääb kohati mulje, et inimesed, kelle pärast seda seadust tehakse, on ühiskonnas nähtamatud.» Sellise sissejuhatuse leidsin Avatud Eesti Fondi eelmise nädala uudiskirja nr 26/2014 rubriigist «Issanda loomaaiast» pealkirja «Räägi oma lugu» alt. Selgus, et LGBT Ühing ootab lugusid geidelt, lesbidelt, biseksuaalsetelt ja transsoolistelt inimestelt ning nende lähedastelt ja toetajatelt. ...

Leedus, Poolas või Latgales (Ida-Läti) viibides märkame, kui erinevad on need maad Eestist. Teede ääres võib näha pühakujusid ja riste ning kalmistudki on teistsugused. Inimeste juures torkab silma religioossus, tavad on teistsugused ning sageli ollakse ka ühiskondlikes küsimustes konservatiivse hoiakuga. Need maad kuulusid kunagi Poola-Leedu suurriigi alla. Sealgi tõstsid pead reformatsiooniideede pooldajad, kuid tänu võimude toetusele jäi peale katoliku kirik. Nagu teame, ...

Paljud perenaised on kogenud, mis tähendab võtta vett ja rukkijahu, soola ja suhkrut ja lisaks ehk ka suitsuliha või rosinaid-pähkleid. Tuli tuttav ette? Ja muidugi tuleb võtta aega, leida endas kannatlikkust ja sooja südant, et alustada leivategu. Küllap nii mõnigi perenaine võttis külmkapist juuretise ja pani leiva kerkima, sest pühapäeval tähistati peale vanavanemate päeva ka Eesti leiva päeva. Ja ehk oli mõnigi, kes alustas leivategu juuretise tegemisest. Eks paljud on ...

Sügis näitab juba oma palet ja öökülmad on tulekul. Küsime, kas saak on korjatud. Urmas Nagel, Räpina koguduse õpetaja: Selleaastane saak on korjatud ja tean öelda, et tänavu viinamarjarohkusega kiidelda ei saa, saaki võib pidada keskmiseks. Meie koguduses on kõik majapidamised iseseisvad ja ma ei ole nende tegemistesse süvenenud. Olen liiga linnainimene ja ise ei kasvata midagi. Koguduse aia eest hoolitsevad hooldekodu töötajad ja aiasaadused lähevadki hooldekodu ...

Eestlased meenutavad oma ajaloo rasket peatükki: 1944. aasta suvel ja sügisel põgenes pealetungivate Nõukogude vägede hirmus Eestist üle Läänemere Soome, Rootsi ja Saksamaale umbes 70 000 eestlast. Tervet elu muutvat sündmust on võimatu unustada. Nii isiklikult kogenul kui ka rahval tervikuna. Aastakümnete tagust aega kannavad mälupiltides toonased minejad. Täiskasvanuna kodumaalt lahkujad on nüüdseks ajast igavikku võetud, toonased lapsed aga jõudnud eluõhtusse. Iga ...

Hageri palvemaja aastapäev Aastapäeva tähistamise juhatab sisse laupäeval, 20. septembril kell 18 algav palvetund, kus mängib koguduse pasunakoor. Pühapäeval, 21. septembril peetakse Hageri palvemaja 196. aastapäeva. Kell 10 peab palvemajas piiblitunni Urmas Oras, Tartu praostkonna vaimulik. Kell 12 on kirikus armulauaga jumalateenistus, jutlustab Urmas Oras. Muusikaga teenivad kaasa Joel Ots (metsasarv) ja Mai Mänd (orel). Kell 15 jätkub palvemajas aastapäevakoosolek, kus ...

Norra kiriku emeriitpiiskop Gunnar Johan Stålsett, kes viibis kevadel Eestis, tunnistas nelipühal Eesti Kirikule antud intervjuus, et armastuskäsk on kõigile kirikutele proovikiviks. Te ei ole Eestis esimest korda ning olete suuresti panustanud Norra ja Eesti kiriku suhete arendamisse. Milliste tunnetega võtate täna vastu EELK koostöömedali? On suurepärane olla taas koos naisega Eestis. Saime nautida EELK külalislahkust ka aastatel 1985–1993, mil olin Luterliku ...

Sel suvel peeti Pärnu-Jaagupis juba IV Jaakobitee palverändurite kokkutulekut. Palverännul Jaakobiteel ehk Hispaanias Santiago de Compostelas käinute kokkutulek on alguse saanud 2011. aastal. Pärnu-Jaagupit Eestis ja Santiagot Hispaanias seob püha Jaakobus, palverändurite pühak, kelle säilmed puhkavad Santiago de Compostela katedraalis. Palverändurite kokkutulek toimub 25. juulile, jaagupipäevale lähimal nädalavahetusel. Sel aastal osutus jaagupipäev ürituse ...

EELK Usuteaduse Instituut alustas oma 2013/2014. õppeaastat avajumalateenistuse ja -aktusega 10. septembril. Jumalateenistus peeti Püha Vaimu kirikus, kus jutlustas rektor Ove Sander, kaasa teenisid Marko Tiitus, Eenok Haamer ja Siimon Haamer. Rektor tervitas kõiki ja soovis õnnistatud algavat õppeaastat, et ikka hästi ja ustavalt valmistada mehi ja naisi Issanda tööle. «Meie kool töötab selle eesmärgi nimel, et valmistada ette inimesi, kes suudaksid Kristust kuulutada ja ...

Kas viiskümmend aastat on pikk või lühike aeg? Sellele, kes ettepoole vaatab, tundub kindlasti hirmus pikana, sellele, kes tagasi vaatab, oleks aeg nagu ainult mööda vilksatanud. Tuhat aastat nagu eilne päev. Tõepoolest ime, kuidas aeg on möödunud. Oleme koos abikaasa Ehaga juba üle poole sajandi teeninud kogudusi siin Eestimaa idaserval. Pähe kipub mõte, et peaks jagama kogemusi. Pool sajandit kogudust teenimas 6. oktoobril möödunud aastal tähistasime Mustvee kirikus ...

Ussimaarjapäeva eelõhtul kõneldi Märjamaal neitsi Maarjast, kiriku nimipühakust. «Märjamaal pole märga, Kullamaal pole kulda ja Vigalal pole viga,» ütleb rahvatarkus. «Siin pole niigi palju vett, et pardipoegi ujutada,» tõdeb kunagine Märjamaa koolipoiss arhitekt Edgar Johan Kuusik. Märjamaa on nime saanud kiriku järgi, kirik omakorda kaitsepühaku neitsi Maarja järgi. Kirik on Märjamaa ema. Vanim teadaolev allikas Meriema kiriku kohta pärineb 25. märtsist 1364 paavst ...

Kullamaa kihelkonnapäeva peateemaks oli 650 aastat Kullamaa Püha Johannese koguduse esmamainimisest kirjasõnas. Selle suure tähtpäeva puhul, mida tähistati 6. septembril, võiksime lähemalt vaadelda Kullamaa kihelkonna kujunemist läbi aegade. Ajalooline paik Kullamaa kirjutatud ajalugu võib hakata kaudselt jälgima juba 13. sajandi algusest. 1226. a moodustas paavsti legaat Guillielmus (Modena Wilhelm) vaenutsevate ristisõdijate eraldamiseks Viru-, Järva- ja Läänemaa ...