Soovist talletada paberile olulisemat Urvaste kihelkonnakiriku minevikust, olevikust ja tulevikuväljavaadetest ilmus äsja rohke fotomaterjaliga mahukas kogumik (fotol). Saatesõnas toonitab Urvaste koguduse õpetaja Üllar Salumets, et trükise väljaandmine on seotud Urvaste kiriku esmamainimise 600. aastapäevaga, mida suurejooneliselt ka Urvaste kihelkonnapäevade raames mullu suvel tähistati. «Kirik pole ju sündinud üleöö või äkitselt metsast leitud. Suhted Jumalaga on ...

Esmaspäeval, 20. jaanuaril toimus Tallinna Püha Vaimu kirikus noodi «Koraaliprelüüdid orelile» esitluskontsert. EELK Kirikumuusika Liit korraldas 2013. aastal konkursi uute koraaliprelüüdide saamiseks. Tulemus oli rõõmustav – laekus 22 koraalieelmängu. Žürii koosseisus Piret Aidulo (esimees), Kristel Aer ja Toomas Trass otsustas anda välja ühe I, kaks II ja kaks III kohta, lisaks märgiti veel ära seitse tööd. Kontsertesitlusel jagatigi preemiaid: I koht – Tuuliki Jürjo ...

Ühe näitena võime tõestuseks võtta EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse, kus 1863. aastal asus 556 koguduseliiget ehitama kirikut, mis oli mõeldud umbes 1500 kirikulisele ja kuhu koguduse liikmelisuse kõrgperioodil (1947!) kuulus üle 70 000 inimese. Mis koguduse muusikaellu puutub, siis siin – kui nõukogude aeg välja arvata – on tegutsetud n-ö kõrgliigas. Tänavu on põhjust tähistada mitmeid tähtpäevi: Kaarli Walckeri orel 90, Kaarli muusikaõhtud 90, Hugo Lepnurm ...

1. 2017. a möödub 500 aastat luterliku reformatsiooni algusest. Kuigi Martin Lutheri eesmärgiks ei olnud iseseisva kiriku rajamine, ei jäänud luterlik kirik siiski sündimata – viimselt ka sellepärast, et Lutheri järgijad rooma-katoliku kirikust välja arvati. Luterliku reformatsiooni käigus tõsteti kuulsate sola’de (ld «üksnes») kaudu taas keskmesse pühakiri, usk, Jumala arm ja Kristus: sola scriptura, sola fide, sola gratia, solus Christus. Samas tõi reformatsioon kaasa ...

Astu alla, rahva hulka, Õpetaja, karjane, Et ei kasvaks kuristikud, Kaljud teie vahele. Ainult käsud, õpetused, Ei need rahvast õndsaks tee, Kui ei saa sa sõbraks olla, Ega vennaks temale. Astu välja kitsast ringist, Oma silmi seleta: Hoopis uue maa ja rahva Imestades leiad sa. Kas sa tunned seda rahvast, Tema põue tuksumist, Tema rõõmu, tema muret, Vaimulendu, võitlemist? Kui ei tunne, kui ei mõista – Võõras rahvas, võõras keel – ...

Aga usk on kindel usaldus selle vastu, mida ei nähta. Usu kaudu me tunneme, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et mitte sellest, mida võib näha, ei ole tekkinud see, mida nähakse. Hb 11:1,3 Usk on kindel usaldus … Kui kergesti ja kui tihti me seda mõtet väljendame, ütleme ja ka mõtleme! Hoopis iseasi aga on see, kui tihti me tegelikult selle järgi ka elame. Ja kui kergelt või raskelt see meil siis õnnestub. Kindel usaldus. Kindel usaldus millegi vastu, mida ...

Püha Jumal, me täname Sind, et saatsid oma Poja siia maailma, et anda temas vastus inimeste küsimustele. Täname, et Kristuses on lahendus meie muredele. Aita meil kogeda seda armastust, mida Kristus tuli siia maailma tooma, ja aita meil seda armastust jagada ka neile inimestele, kes on meie ümber üksi oma murede ja probleemidega. Aamen.

Jeesuse avalik tegevus oli alanud ja see ei jätnud inimesi külmaks. Ta kõnetas inimesi nii oma õpetuste kui imetegude kaudu. See, et Jeesuse õpetused puudutasid inimesi ja olid elulähedased, oli märk tema jumalikkusest. Kristuse õpetused ei jäänud teoreetiliseks tarkuskõneks, vaid ta kinnitas nende paikapidavust tegudega. Jeesuse teod olid juhitud Jumala armastusest ja ligimese aitamisest. Hädasolijat aidates ei mõelnud Jeesus endale, vaid tema jaoks oli kõige olulisem ...

Eesti Piibliselts jätkab piibliteemalist viktoriini, mis sel aastal on pühendatud emakeelse Piibli 275. aastapäevale. VASTUS 15. jaanuari küsimusele Jumal lubas prohvet Jeremija kaudu, et teeb oma rahvaga uue lepingu ja seekord kirjutab oma seaduse nende südamesse. (Jr 31:31–33; Hb 8:8–10) Toimetusse laekus 15 vastust, loosi tahtel saab auhinna Villu Käo. Võitjal palutakse ühendust võtta Eesti Piibliseltsiga. KÜSIMUS 3) Kui Joosep ja Maarja oma poja esmakordselt ...

Tartu Peetri kogudus on algatanud vöörmünder Andrus Kruusla ettevõtmisel annetuse kogumise, mille tulemusel soovitakse otsaloožide, kiriku rõdude ja rõdualuse pingistiku kohal olevad lambikesed asendada sobilike kroonlühtritega. Esimesed 12 lühtrit annetati detsembris ja need pühitseti 4. advendipühapäeva jumalateenistusel. Paigaldada on veel 27 lühtrit, ühe lühtri maksumus koos paigalduse, pirnide ja graveerimisega on 200 eurot. Nimelt graveeritakse annetaja soovitud tekst ...

Nõmme Rahu kirikus jätkub sügisel alustatud piibliõpetuse õhtute seeria «Tähendus sõnade taga». Üritus toimub kord kuus teisipäeviti kell 18.30 järgmistel kuupäevadel: 21. jaanuar, 18. veebruar, 18. märts, 8. aprill, 13. mai. Kõneleb Agape Euroopa evangelist Soomest Ilkka Puhakka. Õpetusõhtute jooksul on võimalus teada saada, kuidas Jeesuse tähendamissõnad kõlasid tollel ajal elanud inimestele. Kuidas Jeesuse aja inimesed mõistsid suure õpetaja sõnu lähtuvalt nende endi ...

Kultuuriministeerium kuulutas välja tänavuse esimese taotlusvooru programmist «Kultuuripärandi hoidmine ja arendamine». Taotluste esitamise tähtaeg on 21. veebruar. Programmi eesmärk on muinsuskaitselise mõtteviisi edendamine, kultuurimälestiste ja materiaal­se kultuuripärandi väärtustamine läbi vastavate arendustegevuste ja koostööprojektide. Toetust saavad laiemalt muinsuskaitse valdkonda arendavad või tutvustavad mittetulunduslikud projektid. Täpsemad tingimused on ...

Alates 13. jaanuarist saavad kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, vabaühendused, riigiasutused ja maavalitsused taotleda rahastust programmist «Riskilapsed ja noored», et ennetada laste ja noorte kuritegevust. Kuriteoennetuse taotlusvoorus rahastatavate projektide tulemusena loodetakse algatada mitu kogukondlikku kuriteoennetuse programmi. Sihtrühma kuuluvad laste ja noorte kõrval ka nende pereliikmed ning laste ja noortega tegelevad inimesed. Taotlusvooru kaudu ...

Eesti ajaloomuuseumi juubeliaasta esimene laupäevak on 25. jaanuaril. Eesti Ajaloomuuseum alustab ajaloolaupäevakute seitsmenda hooajaga, mille teemaks on «Reetur või kangelane?». Sarja esimene ettekanne toimub laupäeval, 25. jaanuaril kell 13 Maarjamäe lossis. Tartu ülikooli professor Anti Selart räägib lähemalt liivlaste vanemast Kaupost. Liivlaste just nagu kuningas Kaupo (?–1217) on jäänud Eesti minevikukujutelma vastuolulise isikuna. Kas ta tegi õige valiku, asudes ...

31. jaanuaril Tartu ülikooli aulas ja 1. veebruaril Tallinna Jaani kirikus. Kontsertide algus kell 18. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitab dirigent Risto Joosti juhatusel Vene kirikumuusika säravaid meistriteoseid kahest erinevast ajastust. Kõlavad Dmitri Bortnjanski (1751–1825) koorikontserdid nr 9, 24 ja 17 ning Alfred Schnittke (1934–1998) koorikontsert. Pool tundi enne kontserdi algust tutvustab Sakarias Leppik ettekandele tulevaid teoseid ning nende kultuurilist ...