Partnerlus ja ühishuvid
EELK ja Eesti Vabariigi Valitsuse koostöötahet väljendav ühiskomisjon pidas konsistooriumis 8. mail peapiiskop Andres Põderi juhtimisel koosoleku, et vaagida alakomisjonide seatud teemasid.
«Päevakorras oli kõigi valdkondade teemasid,» nimetas koosolekust Eesti Kirikule ülevaadet andnud assessor Tiit Salumäe, lisades, et uus kokkusaamine toimub 11. septembril.
Pühakodade programm saab läbi
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu tegi kokkuvõtte tänavu lõppevast ...
Lääne-Nigula koguduses meenutati koguduse nimepäeval, nigulapäeval endisi aegu.
Koguduse arhiivi sorteerides tuli päevavalgele väga huvitavaid dokumente ja kirju, mis esialgsel vaatlusel tundusid üpris tähtsusetute paberilipikutena. Lähemal uurimisel ja süvenemisel tõusis nende väärtus tohutult, sest vanus ja seal sisalduv informatsioon tegid neist erilised leiud.
Nüüd oli tahtmine valged kindad kätte panna ja neid pabereid erilise ettevaatlikkusega puhastada. Imelik, et ...
Eestlaste usklikkus on teema, mis aeg-ajalt pinnale ujub ning paneb meid arutlema selle üle, kuidas usklikkust määratleda ning kui suur seos on sellel kristluse ja kirikliku kuuluvusega.
Statistikat vaadates tundub olukord muidugi enamasti eriti lootusetu ning eestlaste religioosne leigus käib juba vaata et meie identiteediga kaasas. Nõndasamuti nagu hõredaks kulunud stampväljend, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane. Vahel hakkab tunduma, et erinevate kuivade ...
Kummalisel kombel on paljudele inimestele see aasta toonud meelehärmi. Ollakse pahased elektrihinna tõusu pärast. Nurinat on olnud seeüle, et elu pidevalt kallineb. Teised arutlevad presidendiproua hinnalise garderoobi teemal ja nurisemisruumi on veel küllaga. Muidugi valitsus ei kõlba ka kuhugi.
Samas on ka osal vaimulikel meelerahu kuhugi kadunud. Küll on probleeme tekitanud vabamüürlased, teistele teevad muret templirüütlid, mõned on ametis geiteemalise aruteluga ja ...
«Luteri kiriku pealiin on olnud üsna alalhoidlik ja traditsioonitruu. Samas pole võimalik öelda, kas mistahes muudatused oleksid tänaseks kujunenud olukorda kuidagi ära suutnud hoida. Selleks puuduvad lihtsalt muudatustejärgsed kogemused.» Need laused on võetud TÜ usuteaduskonna vanemteaduri Lea Altnurme arvamusloost «Eestlaste religioossus väljendub individuaalsel viisil» (arvamus.postimees.ee, 02.05. 2013).
Tõepoolest, pole olemas ühtegi meetodit, mille abil ilma ...
Võimsalt kõlas Martin Lutheri «Üks kindel linn ja varjupaik» Laiuse Püha Jüri kirikus, kui Tartu praostkonna kahekümne koguduse esindajad sinodipäeva avajumalateenistust pidasid.
Koosolekuks seadis 50 sinodisaadikut sammud aga Laiuse põhikooli, kus 65 õpilast 16 õpetaja käe alla koolitarkust saamas on. Seda selgitas kooliuksel vastas olnud elupõline kooliõpetaja, Laiuse koguduse juhatuse esimees Epp Järv, kes möödunud aastal bioloogiaõpetaja ametist pensionile jäi. Tere ...
Viiskümmend kolm aastat tagasi Ridala kogudusest vaimulikuteed alustanud Toomas Paul (73) on oma ametivenna Esra Rahula järel staažikaim kirikuõpetaja EELKs. Ametlikult emerituuri arvatuna on ta tegev Tallinna Jaani koguduse korralise külalisõpetajana, vabaõhumuuseumi Sutlepa kabeli õpetajana, vajadusel teenib Saksa Lunastaja koguduses ehk «jutlustab nüüd lusti pärast», nagu ta ise ütleb.
Toomas Pauli kui kirjamehe tööde loendamiseks on selle lehe maht kaduvväike – ...
Esimesel nelipühal annab peapiiskop Andres Põder Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopile Jānis Vanagsile üle EELK Teeneteristi I järgu ordeni. See pole sugugi esimene autasu, mille Läti peapiiskop Eestist on saanud. Veebruaris 2006 anti talle üle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk. Lätlased on meie naaberrahvas, kuid tegelikkuses teame oma lõunanaabritest pahatihti liiga vähe. Selle vea parandamiseks olin Riia kesklinnas asuvas Läti Evangeelse Luterliku Kiriku ...
12 aastat tagasi, 14. märtsil 2001 Eesti Kiriku meediakonverentsil ütles assessor Tiit Salumäe EELK koguduste raamatukogude konkursi võitjate autasustamisel, et raamatuaasta ei tohiks lõppeda. Ta pidas sellega silmas 2000. aasta 23. aprillist 2001. a 23. aprillini kestnud eesti raamatu aastat.
Meeldetuletuseks, et aasta oli pühendatud 475 aasta möödumisele esimesest eesti raamatu ilmumisest aastal 1525.
Toona said tänukirja Jõhvi, Haapsalu, Rapla, Jüri, Tallinna Kaarli, ...
Usuisa kirjutistest eesti keelde tõlgituna on peaaegu eranditult välja antud vaid väikest katekismust, mida kasutati leeriõpetuses. Nüüd lisandus sellele «Avatud Eesti raamatu» sarjas ilmunud soliidne Martin Lutheri «Valitud tööd» (Ilmamaa, 2012, 838 lk).
Sajand tagasi, 1913. aastal, I maailmasõja eel, ei olnud taolise tõlke järele mingit vajadust. Pastorite omavahelise suhtlemise keel oli saksa keel ning nad lugesid Lutherit originaalis, ja ka ladina keele oskus oli ...