
Kaunis rüü, uhke välimus
püüab pilku.
Nii tahaks haarata, pihkudesse peita,
kõigile uhkelt näidata – näete, mida leidsin!
Kas pole ta tore?
Ei, ei tohi!
Kauni rüü all peidus kurjus, häving ...
Enda meelest õigusega – selleks ta ju loodud on ...
Kes küll annaks tarkust ära tunda, mis tõeline, mis võlts?
Jah, Sina, mu Isa, Sina tead.
Mina alati ei tea ...
Hoia mind mu teadmatusest tehtud valede valikute eest.