Kuue väärilise kandidaadi seast valis EELK vaimulike konverents aasta vaimulikuks Nissi koguduse õpetaja Lea Jants-Ylöneni (43) ja Tallinna toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma (39). Kuue aastaga on aasta vaimuliku valimisest kujunenud vaimulike konverentsi oodatumaid päevakorrapunkte. Kahele vaimulikule, kelle tegevus oma tulemuslikkusega kodukogudusest kaugemale silma jäänud, omistavad kolleegid aasta vaimuliku tiitli, demonstreerides seega oma lugupidamist ning tunnustust. ...

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) töökoosolekul kinnitati eelarve ja tehti ettevalmistusi järgmisel kuul uute juhtide valimiseks. Veebruarikuu töökoosolekul toimuvad EKNi juhatuse liikmete, sh presidendi ja kahe asepresidendi valimised. Senine president piiskop Einar Soone on juhtinud EKNi tööd alates 1993. aastast. Ta on väljendanud oma arvamust senisest juhirollist taandumiseks. 2013. aasta eelarves moodustab põhiosa tuludest riigieelarveline eraldis, mida kasutatakse ...

Küünlapäev 2. veebruaril ehk küünlamaarjapäev on idakirikus seotud Kristuse esimese templisseviimisega (Luuka 2:22–35); läänekirikus tuntakse päeva Maarja puhastamise päevana 40 päeva pärast Jeesuse sündi. Püha tähistamine algas 4. sajandil Bütsantsis ja 7. sajandil Roomas, 11. sajandist on teada sel päeval altari ees küünalde pühitsemisest, mis hakkas kiirelt levima ning jäigi päeva tunnuseks. Meie rahvakalendris on päev tuntud talvepoolituspühana, mil talve selgroog ...

Ammustel aegadel Nõukogude armees sõbrunesin ühe ohvitseriga. Meeldiva ja intelligentse leitnandiga, kes oli otsustanud oma elus uue lehekülje pöörata ja sõjaväeteenistusest lahkuda. Paraku oli selleks toona üksnes kaks võimalust – kas sooritada kuritegu ning vahetada kasarm vangilaagri vastu või lasta end ravimatult tõbiseks kuulutada. Hospidalis me kohtusimegi, vestlesime pikki tunde, tegime koos suitsu ja vahetasime raamatuid. Ühel päeval üllatas see muidu arukas ja ...

Möödunud nädalal Roostal toimunud EELK vaimulike konverentsi teemaks oli misjon. Tahaks jagada mõtteid, mida konverents mu hinges taas elavaks tegi. Misjon on üks kiriku tunnustest, nii nagu seda on Jumala sõna, sakramendid, vaimulik amet jne. Misjoni küsimus määrab siis ära kiriku olemise. Misjoni tähtsust ei ole ka kunagi küsimärgi alla seatud. Pigem on küsitud, mida me peaksime selles valdkonnas tegema ja millises suunas liikuma. Kõige olulisemaks peeti, et iga ...

On üks niisugune ütlemine: hoia ikka sile pool väljapoole, siis saad elus läbi. Küllap just vanem põlvkond teab seda, sest niiviisi on õpetatud paljusid inimesi juba enne nõukogude aega, mida on nimetatud silmakirjalikkuse esiajastuks. Eks ta tõsi ole – tunded on suur väärtus, kuid kui kaugele inimesed omavahelises suhtluses jõuaks, kui kogu aeg kõikvõimalikel tunnetel muudkui voolata lastaks, eeldades samas, et küllap mind mõistetakse või kui ka mitte, siis olude sunnil ...

Küsimus «Noh, kas raamat juba olemas?» tähendas neil päevil kahte võimalust: silmas peeti kas Urmas Petti koostatud-tõlgitud Martin Lutheri «Valitud töid» või Anti Selarti koostatud «Eesti ajaloo» II osa. Mõlemad kaalukad teosed kujunesid vaata et kohustuslikuks lektüüriks ja omade ringis kaasarääkimisel vältimatuks. Kui Lutheri raamat on asjatundjatele veel «närimata kondiks», siis vastsest lähenemisest Eesti ajaloole on arvustused ajakirjanduses juba kired kõrge leegiga ...

Öösel vastu 23. jaanuari lõhkusid kaks meest kahel korral Tallinna Peeteli kiriku aknaid ja üritasid süüdata kiriku peaust. Kella poole kaheteistkümne paiku öösel visati sisse Peeteli sotsiaalkeskuse aknad, seal maganud inimene pani ehmatatuna toas tule põlema. Kohalerutanud politsei sai tema tunnistusest teada, et olnud kaks eesti keelt rääkinud noormeest, kes põgenenud. Kuid nad naasid paari tunni pärast, uuesti lõhuti aknaid ja üritati süüdata pühakoja peaust. Uks ent ...

EELK avalike suhete komisjon on kahel korral käsitlenud teemat, kuidas omada ülevaadet trükistest, mis kirikus välja antakse. Tegime seda läinud aasta 30. mail ja 22. novembril. Koosoleku protokollid kinnitati konsistooriumi koosolekul ja seega on neil koosolekuil sõnastatud otsused justkui täidesaatmisele määratud. Kuna tihti on koosolekul sündinud otsustega nii, et need jäävadki paberile (kaasajal arvutivõrku), siis tahan komisjoni sekretärina sellest leheveergudel veel ...

Laupäeval on selle aasta teine lipupäev. Kui 3. jaanuaril heisati Eesti lipp Vabadussõjas võidelnute mälestuseks, siis 2. veebruaril meenutatakse Tartu rahulepingu aastapäeva. Lipupäevadel on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsustunde väljendamiseks võivad lipu heisata ka kõik teised. Tartus, linnas, kus 2. veebruaril 1920 sõlmiti rahuleping noore Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa ...

Tööle Peterburi Misjonärid Liliann ja Hannu Keskinen (fotol), kes koos lastega elavad praegu Soomes, valmistuvad minema sügisest tööle Peterburi. Soome Rahvamisjoni lähetusel peaks nende uueks tööpaigaks saama sealne Jaani kirik, kus Hannu hakkab kogudust teenima diakonina ja Liliann tegema lastetööd. Tänu sellele muutub vaimulik kogudusele kättesaadavaks iga päev, mitte ainult kahel pühapäeval kuus, kui Eestist sõidavad jumalateenistust pidama kas Arho Tuhkru või Enn ...

Mis on usk? Praegu Iisraelis elav Eestist pärit Harry Šein, kes on enda sõnul «absoluutselt mittereligioosne inimene», selgitas seda nii: «On kaks viisi maailma mõista, üks on teadmine, tähendab siis, kui me oleme kindlad, et midagi on olemas või midagi ei ole olemas – ja teine viis on kahelda. Ja asjad, milles me kahtleme, me ei suuda tõestada, kas nad on olemas või ei ole olemas – nendesse me usume.» Šeini väitel pole usu puhul kõige tähtsam mitte olemasolemise küsimus, ...

Soome meedia on viimasel ajal kirjutanud väga palju usuõpetusest ja arutanud küsimuse üle, kas usuõpetus vajab uuendamist või mitte. Õpetuse uuendamise vajadust on rõhutanud väga tugevalt Helsingi ülikooli religiooniõpetuse didaktika professor Arto Kallioniemi, kes oli lahkelt nõus andma Eesti Kirikule intervjuu, selgitamaks Soome usuõpetuse olukorda ja analüüsimaks Eesti usundiõpetuse olukorda. Milline on Soome usuõpetuse ajalugu ja olukord tänapäeval? Tänapäevane Soome ...

EELK vaimulike konverentsi korraline istung, mis peeti 22.–23. jaanuarini Läänemaal Roostal ja kus võeti fookusesse misjoni teema, tõi üle Eesti kokku sadakond vaimulikku. Rooslepa kabel oli täidetud päikesekullast ja vaimulikest, kui organist Lia Salumäe alguslaulu «/.../kutsu meid, sest lõikust palju, pisut lõikajaid!» orelil üles võttis. Konverentsi algusjumalateenistuse viisid läbi Viljandi praostkonna vaimulikud. «Ma päris kindlalt tean, et olite algul kõik paganad,» ...

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) tähistas 15. jaanuaril piiskopmärter Platoni ja tema kaaskannatajate mälestuspäeva. Iga-aastane püha oli tänavu eriti pidulik, kuna sellega algasid EAÕK autonoomia 90. aastapäeva pidustused ja samas tähistati ka 50 aasta täitumist metropoliit Stefanuse vaimulikutee algusest. Eelmisel õhtul peeti pühale Platonile pühendatud kodukabelis kirikukeskuse majas õhtuteenistus, kus kasutati esimest korda eriliselt nende märtrite auks loodud ...