Taasavatud luterlik toomkool areneb sõprade toel
Ajalooline Tallinna toomkool asutati toomkapiitli ja Tallinna toomkoguduse poolt XIII sajandil. Kool suleti 1939. aasta oktoobris poliitiliselt ärevatel aegadel.
7. juunil 2011 otsustas EELK konsistoorium Tallinna toomkooli taasavada ning kaasata selleks Tallinna piiskopliku toomkoguduse. Taasasutamine toimus vastava lepingu allkirjastamisega rukkimaarjapäeval, 15. augustil 2011.
Konsistoorium kuulutas välja ka ülekirikulise korjanduse esimese luterliku üldhariduskooli ...
17. juulil Toronto Peetri kirikus peetus koosolekul oli päevakorras konsistooriumi uue koosseisu ja revisjonikomisjoni koosseisu kinnitamine.
Kirikukogu hääletus toimus ajavahemikul 7. maist 7. juunini, mida hiljem pikendati 30. juunini. Tagasi saadeti 35 hääletussedelit ja kvoorum loeti täitunuks.
Viieks aastaks valitud konsistooriumi uus koosseis kinnitati kirikukogu otsusena järgmises koosseisus: asepresident Peeter Põldre, assessorid Naani Holsmer, Ingo Tiit Jaagu, ...
In memoriam
Heino Altosaar
10.12.1918–2.10.2012
Heino Altosaar sündis Tallinnas. Ilma isata kodus kasvanud Heinol oli vanem õde Agnia. Enne sõda alanud õpingud Tallinna tehnikaülikooli keemiateaduskonnas katkesid. Sõja-aastail elas Heino oma õe Agnia juures Nõmmel. 1942. aastal abiellus ta Laine Kolbergiga.
22. septembril, kui punaväed olid vallutamas teist korda Tallinna, põgenesid Heino ja Laine oma üheksakuuse pisipoja Peetri ja Laine vanaemaga viimasel laeval ...
In memoriam
Peapiiskop emeeritus Kuno Pajula
26. novembri hommikul kutsus Issand oma ustava sulase 88 aasta, 8 kuu ja 14 päeva vanusena taevasesse koju.
Kuno Pajula (aastani 1936 Preis) sündis 11. märtsil 1924 Virumaal Salla vallas talupidajate perekonnas. Ristitud 1924. Konfirmeeritud 1943 Simunas. Aastatel 1931–1942 õppis ta Käru ja Salla algkoolis ning Väike-Maarja gümnaasiumis. 1944 mobiliseeriti Pajula Saksa armeesse. 1944–1947 oli vangilaagris.
Kuno Pajula õppis ...
Maapao kõledal ööl pagulaste asutatud eesti luterlik kogudus on Stockholmis tegutsenud juba 70 aastat.
Hoidmaks võõrsile kaasa võetud rahvakiriklikku vaimsust ning aatemeelt ja usku, et halvad ajad Jumala abiga pöörduvad. Saades lojaalseks kuningale, ei minetanud rootsieestlased ometi oma rahvustunnet, keelt ja meelt. Seda tänapäevani, mil EELK Stockholmi kogudus otsib uusi võimalusi, kõnetamaks emakeelse jumalasõnaga ka nooremat generatsiooni.
Kool ja kirik on eestlase ...
Poolsada aastat tagasi 22aastase poisina vaimuliku ordinatsiooni saanud Kalle Mesila vaatab käidud teele tänulikult tagasi ega pane praegugi pilli kotti, nagu muusikud ütlevad.
27. novembril 1962 seisis Kalle Mesila koos endast enam kui kaks korda vanema Ernst Rosensteiniga Tallinna Jaani kiriku altari ees ja andis tõotuse teenida ustavalt Jumalat ja kirikut. Tõotuse võtsid vastu ja andsid õnnistuse tööks assessor Edgar Hark, noormehe mentor Hageri koguduse õpetaja praost ...
Laupäeval meenutati usuteaduse instituudis mälestuskonverentsil kooli peamist rajajat, esimest dekaani ning kauaaegset professorit Evald Saagi tema 100. sünniaastapäeval.
Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, kõneldes eesti teoloogia säravast tähest, tõi välja huvitava paralleeli «Kevadega», mille ilmumise 100. aastapäeva hiljuti märgiti, ja sõnas teose algust parafraseerides: «Kui ma isaga Pärnu Eliisabeti kirikusse jõudsin, oli Evald Saag juba seal õpetajaks.» Mihkel ...
Uuringufirma OÜ Faktum & Ariko tehtud küsitluse tulemus sedastab, et kasvanud on nende inimeste hulk, kellele pole südamelähedane ükski religioosne liikumine.
Firma küsitles juulikuu omnibus-uuringu raames 15–74 aasta vanuseid Eesti elanikke teemadel, mis puudutasid informeeritust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega, sh eestimaalaste usulisust.
Küsiti, milline religioonidest on vastajale kõige südamelähedasem. Kui võrrelda käesoleva ...
Maailmalõpuennustusi on irvitatud juba nii palju, et ainult imestada jääb, miks neid ikka veel esitatakse. Küllap siis ei taba pilkamine märki, sest inimesed enamasti ei talu naerualuseks jäämist. Olen veendunud, et maailmalõpust rääkijatel on tõsi taga – omal ajal mõjutas Jeesuse apokalüptiliste tulevikuennustuste (Mt 24, Mk 13, Lk 21:5–36) üle mõtisklemine (kõige muu kõrval) ka minu enda kristlasekssaamist.
See, et inimesed maailmalõpu üle arutlevad, on igati mõistetav. ...
Mulle meeldivad lood. Mulle meeldib neid lugeda, kuulata ja jutustada. Nii on see juba lapsepõlvest saadik olnud: «Onu Remuse juttude» plaadid sai ribadeks kuulatud, mänguplatsi heki sees sündisid terved maailmad, suure kaasaelamisega lugesin doktor Dolittle’i ja Gerry Durrelli või Krabati seiklusi, rääkimata kangelaspioneeride või muinasjututegelaste elukäikudest … Nii on see ikka olnud, et mulle on lood meeldinud.
Kuulun nende inimeste hulka, kes raamatuid korduvalt ...
Esimeseks advendiks ilmuvad Eesti Piibliseltsi jõulumargid viivad mõtted lähemale pühadele ja sõnumile jõululapsest.
Kahesaja-aastase ajalooga ühendus, mis on keskendunud Piibli tõlkimisele ja levitamisele, kasutab ka muid vahendeid, suurendamaks hea sõnumi mõju. Üheks selliseks on Jeesuse-teemalised ilumargid, mida võib kaunistuseks ümbrikule kleepida.
Selle aasta markidele (fotol) on jõudnud killuke Põhjasõja järel Tallinna rajatud EAÕK Püha Siimeoni ja naisprohvet ...
Ristirahva vanem põlvkond tähistas kirikuaasta viimasel pühapäeval surnute mälestuspüha. Lahkunute meenutamine ja nende austamine on kirikus olnud sillaks ajaliku ja igaviku, nähtava ja nähtamatu vahel. Elukogemus ja -tarkus aitavad väärtustada mööduvat ning märgata uue algust. Muiste olid surnute mälestuspühal kirikud rahvarohked. Mälestati oma lahkunud lähedasi ja pärast jumalateenistust käidi veel surnuaias, et süüdata nende haudadel küünlaid.
Paarkümmend aastat tagasi, ...