Konservatiivsuse sisu võib koondada viide punkti: inimese suhe endasse; tema suhe teise olendisse; tema suhe varasse või omandisse; tema suhe ajalukku ja tema suhe sellesse, mis saab edasi. Samamoodi, kuid ka teistsuguste sõnadega saab kirjeldada muidki poliitilise mõtlemise viise, niisiis ei ole loetletud punktid konservatiivsusele ainuomased. Ainuomane on nende punktide vektor ehk suunatus. Konservatiivsus rajaneb aukartusel (mõnikord pieteedil, teinekord respektil, ...

Möödumas on aasta minu asumisest uuele töökohale. Vahel meenutan seda aega, seda tunnete segadikku, milles omavahel põimusid hirmud, kahtlused, kahjutunne ja ootusärevus. Ent uus keskkond nõuab uut keskendumist ning tundesegadus asendus kähku rõõmsa tõdemusega, et vaimulikku tööd on võimalik teha nii mitmes erinevas variatsioonis, nii mitme erineva teenimise läbi. Ka pealtnäha täiesti igapäevaste tegevuste kaudu. Meenub üks tore kogemus päevast, mil Tarvastu kirikusse tuli ...

Suvine puhkus teeb meie meeled ärksaks uute võimaluste suhtes ja annab meile jõudu, et nende nimel võidelda. Ilma puhkuseta võtavad varem või hiljem võimust väsimus, tüdimus ja tülpimus, me muutume võimaluste suhtes nüriks, suletuks ja pessimistlikuks. Puhkus on võimalikkuse turgutaja, mille manustamisest loobumine peidab endas tõsiseid ohte. Võimalikkuse vaenlasi on aga muidugi rohkem. Näiteks vaimuvaene triviaalsus, labane ja keskpärane harjumuslikkus, mis tihti meie elu ...

Pikaveres tähistati pühapäeval palvemaja 182. aastapäeva. Ja tegevust jätkus kaheks päevaks. Laupäeval oli palvemajas mälestuskonverents, kus kõneldi legendaarsest praostist Gustav Maarandist (1912–2003) tema 100. sünniaastapäeval. Meenutati ka palvemajaga seotud Juta Maarandit, Priit Rannutit, Mihkel Mälku ja Gabor Bereczkit, kes kõik taevase isa koju kutsutud. Jeesuse taastulemiseni Kui Läänemaal palverännuteekonnal olevad Eesti Kiriku lugejad laupäeva hilisel ...

Selle suve kaks kodumaist reisi on toimunud. Üle 80 Eesti Kiriku lugeja sai neist osa kas siis enne jaanipäeva või viimasel nädalavahetusel. Läbi Harju-, Lääne- ja Pärnumaa toimunud reisil olid igas peatuspunktis meid vastu võtmas kohalikud inimesed või vaimulik. Ja need on Aare Kimmel (Rannamõisa), Marek Roots (Keila), Merle Prass-Siim (Paldiski), Joel Siim (Harju-Madise), Annika Laats (Risti), Peeter Krall (Nõva), Arno Arro (Noarootsi), Tiit Salumäe (Haapsalu), Jüri ...

Helme, Taagepera ja Mõisaküla koguduse õpetaja Arvo Lasting pälvis Herbert Kuurme nimelise stipendiumi. Meeldiv oli pärast puhkust Tartu Kultuurkapitali juhatajalt Anne Evrechtilt saada teade, et juuni alul välja kuulutatud stipendiumikonkursi võitjaks on osutunud kirikuõpetaja Arvo Lasting. «Tegemist on erudeeritud kirikuõpetaja ning sooja, südamliku ja abivalmis inimesega, kes on aidanud edendada koostööd koguduste ja kohalike omavalitsuste vahel,» seisab kirjas ...

Kuigi vaeste kaitsepühak Laurentius suri enam kui tuhat seitsesada aastat tagasi märtrisurma, kutsutakse tänagi tema nimel inimesi kirikusse. Rahvakalendris märgitakse 10. augustit lauritsapäevana. Roomas tuntud pühakule, keda teatakse kui vaeste ja tuletõrjujate kaitsjat, on maailmas pühitsetud hulganisti katedraale. Eestis on temanimelisi kirikuid kuus: Laatre, Prangli, Nõo, Kuressaare, Kuusalu ja Pühalepa. Nimekujuna on meil kasutatud Laurentiust ja ...

Et lapsepõlves kogetu võib määrata kogu elu, on saanud kinnituse vaimulik Aldur Partsi saatuse läbi. Meenutame seda jumalakartlikku meest, kellele tema töö eest on antud titulaarpraosti tiitel. Läinud reedel möödus tema sünnist sada aastat. Aldur Partsi tundmata võin vaid siit-sealt lugeda meenutusi tema elust ja püüda ette kujutada, mida tähendas üks või teine seik. Kerge tema elu polnud, ent usun, et mitte õnnetu. Või üksik. Nõo kihelkonnas Luke külas talupidaja ...

Herbert Leopold Stillverk on öelnud, et suurimaks tõukejõuks saada hingekarjaseks sai Johann Sebastian Bachi ja Cesar Francki vaimulik muusika. Nii tsiteerib Stillverki Külli Saard Kaarli koguduse ajakirjas Sulane (nr 4/2005). Teadlik usk ja elav huvi vaimsete probleemide vastu tekkis käsitöölise ainukese lapsena sündinud Herbert Leopold Stillvergil Tallinna prantsuse lütseumis õppides. Ta oli parim prantsuse keele ja kirjanduse tundja ning lõpetas kooli 1931. aastal cum ...

Päivi Pitko, TV7 Eesti koordinaator, ütleb intervjuus, et on avatud uutele saateideedele, ja kutsub üles julgelt oma ideid pakkuma. TV7 on Eestis olnud nähtav pea kolm aastat. Mis kanaliga on tegemist? Tegemist on kristliku telekanaliga, mis on Soomes tegutsenud kaheksa aastat. Praegusel hetkel on nii Eesti kui Soome saatekavad peaaegu identsed. Programm algab igal õhtul kell 17.00 ja kestab keskööni ning seda korratakse kaks korda ööpäevas – öösel ja järgmisel ...

1. Ühe Saksamaa ajalehe artiklis seisis aasta 2017 tähenduse kohta kesksel kohal sõna Ratlosigkeit ehk nõutus. Tänapäeva ajakirjandust iseloomustabki nõutus, siis kui on vaja kirikliku elu sündmusi positiivse poole pealt kajastada. Teadmisest, et seda aastat võib pidada 500 aasta möödumiseks reformatsiooni algusest, ei piisa postmodernses Euroopas reformatsiooni sisulise tähenduse mõistmiseks ega talle täna väärika koha andmiseks. Strasbourgis 4.–11. juulini toimunud ...

Kes on Tartust paarkümmend kilomeetrit Võru poole sõitnud, mäletab tee ääres silti «Kambja – eesti koorilaulu häll». Põhjuse selliseks reklaamiks andis Johann Christian Quandt noorem, kes 1794. aasta septembris kirjutas vennastekoguduse aruandesse, et Kambja kirikuõpetaja Heinrich Andreas Erxleben on «mõnikord jõulupühil ja kannatusnädalal mõned laulud lasknud kooriviisi laste ja koguduse poolt laulda, mis pole jäänud härduseta, ja kui uudne on see rahvast ...

Kinkekaardiga saate rõõmustada oma lähedast inimest, saates talle pärast Eesti Kiriku tellimuse vormistamist toimetuse kaudu kaunilt kujundatud kaardiga teate lehe tellimisest kas aastaks või pooleks aastaks. Kinkija tasub tellimuse eest toimetusele vastavalt 29 või 16 eurot. Eesti Kiriku kinkekaart  on parim valik, kui meelepärast kingitust on raske leida. Kinkekaarti küsige Eesti Kiriku toimetusest tel 733 7795 või e-postiga sirje.kasemaa@eelk.ee.

Luteri kogudus on Lohusuus tegutsenud 345 aastat. Seda tähtpäeva ja viimase kiriku 130. aastapäeva tähistatakse Lohusuu kirikus 11. augustil kell 12 algava kontsertjumalateenistusega. Jutlustab peapiiskop Andres Põder, muusikalises osas kaastegevad organist Jaanus Torrim ja viiulikunstnik Urmas Vulp.

Tartu Maarja kogudus kutsub kõiki rukkimaarjapäeval, 15. augustil kell 19 kirikusse. Kontsertmõtisklusel teevad muusikat organist Edoardo Narbona Itaaliast ja tšellist Annikki Aruväli. Kontserdi kava on üles ehitatud neljas osas, mis kirjeldavad Jumala ja inimese suhet püha kolmainuga. Kontserdi osade vahele kõlavad vaimulikud mõtisklused. Sissepääs on vaba annetusega, kontserdi tulu läheb kiriku taastamise heaks.