Kirik ei pea iga mööduva tuhinaga kaasa jooksma
Regionaalminister Siim Kiisler on valitsuskabineti liige, kellega kirikuinimestel kõige sagedamini on olnud võimalik kokku puutuda, sest tema valitsemisalasse jääb kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine.Eesti Kirikule antud intervjuus oma tööperioodi lõpus ütleb minister, et kirik ei pea iga mööduva tuhinaga kaasa jooksma, küll aga peab kindlalt ja selgelt sõna võtma meie rahvast ja ...
Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum külastas Väike-Maarjat ja tutvus pastoraadi renoveerimise esimese staadiumiga.Keset Lääne-Virumaad Pandivere kõrgustikul seisab Väike-Maarja kirik – ehk üks kõrgemal asetsevaid pühakodasid Eestis –, mis sai tähelepanu osaliseks väga negatiivsel kombel. Nimelt viis 2010. aasta augustiorkaan kirikuhoonelt tornikiivri. Oleme tänulikud meile loodusjõudude tekitatud ...
Nii illoss om ta põhjamaine hengüs. Nii ilosa na kuusõ lumidsõ. Küll hää om kaija – päiv kuis meresängütassa vaoss, ja vähä unidsõlt. Nii hää om olla uma umal maalja priiust nigu leeki süämen kanda.Mu põhjamaa, su kingo ja su raa – su hengüsele suud ma tahass anda. Tekst ja foto: Anna-Liisa Vaher
Peterburi Jaani kirikus sõlmiti 19. veebruaril kahe kiriku vahel koostöölepe. Sellega jõudis rohkem kui kümneaastase arenguna ajaloolise tähiseni – ametliku lepingu allkirjastamiseni – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaa territooriumil koostöö. Tegemist on raamlepinguga, mille vajadust tunnetati kümme aastat tagasi ja mis nüüd annab aluse juba tegelikult toimivale ...
Äsja jõudis trükikojast poelettidele kaunis kujunduses ohtrate fotodega raamat «Peterburi eestlaste lood».Kaante vahele on kogutud suurlinnas elava või elanud 30 eestlase eluloolised seigad, mida kümmekonna aasta eest tähendas üles sotsioloogiliste uuringute tarvis peterburlane Liina Rootalu ja mõne aasta eest keeleuurimusliku töö jaoks tartlane Lea Jürgenstein. Kauni raamatu kujundas Anneli ...
Tähistame oma riigi 93. aastapäeva. On kahekümnes aasta taasiseseisvumisest. Täitunud on mitmed suured sihid, mida oleme osanud igatseda ja seada. Võib isegi öelda, et kuidagi ootamatult on riik meie jaoks väliselt valmis saanud. Meil jätkuks ju veelgi tahtmist ja indu mingi suure eesmärgi nimel pingutada, täita vajalikke kriteeriume, kahtlejate kõhklusi trotsides millegi erakordsega hakkama saada. Ometi on meie riigi ...
LippPeterburi Jaani koguduse lipu pühitses peapiiskop Andres Põder 6. veebruaril Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Lipu kinkis kogudusele toomkoguduse kauaaegne liige Jüri Kraft. Lipp jäljendab EELK lipu kompositsiooni, millele on lisatud evangelist Johannese sümbolina kotka kujutis.Pildil altaris toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma ja Andres Põder, lippu hoiab Jüri Kraft, taamal Jüri Trei ja lipu kavandaja heraldik Priit ...
Kantsler Urmas Viilma kirjutas Eesti Kiriku juhtkirjas (9.02) koguduse aruannete taustal sellest, et statistika ei pruugi kõnelda meile suundumustest laiemas kontekstis ning ei räägi kuigi palju kiriku tegelikust ülesandest. Selles mõttes on Viilmal muidugi õigus – hea on vaadata asja laiemalt. Meid ümbritsevas ja sagivas ilmas, siin meie väikeses riigis, ei ole ainult kiriku maksumaksjate näitajad langustrendis. Olen ...
Kuidas tagatakse uues põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas seisvat nõudmist, et gümnaasiumilõpetaja peab käituma eetiliselt ning kõlbluspõhimõtteid järgivalt? Milline roll võiks siin olla äsja õppekavas valikkursusena koha leidnud usundiõpetusel? Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister:Uues õppekavas on püsiväärtustel palju suurem rõhk kui seni. Sisuliselt ...
Ükski, kes elab, pole vaba. Elu ise on köidik: hingamise, söömise, joomise, ööde ja päevade, töötegemise ja puhkuse ahel. Ometi me ihaldame vabadust, nagu oleks see miski. Ja kardame ka. Täielik vabadus on hirmutav nagu surm. Jeesus tuli ja rääkis, et hingamispäev on teie päralt, mitte teie hingamispäeva päralt. See vabadusekuulutus tundus mõnele nii hirmus (sest nad olid terve elu ...
Käesoleva lehenumbriga alustame Eesti Kirikus kooli usundiõpetuse teemalehekülgede avaldamist, mille eesmärgiks on motiveerida ja innustada kooliõpetajaid nende tänuväärses töös. Selle numbri sissejuhatavale osale pakume jätkuks läbi aasta praktilisi nõuandeid koolitööks oma ala spetsialistidelt, metoodilisi materjale tunni sisustamiseks ja intervjuusid juba staažikate ning alles oma ...
Uue õppekava mõjuKuidas Teie suure gümnaasiumi direktorina lahendaksite olukorra, kui uue kooliaasta eel grupp õpilasi avaldab soovi õppida usundiõpetust, mida uus põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava lubab pakkuda?Katrin Martinfeldt, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi direktor:Oleme igati valmis ja ettevalmistused tehtud. Meil on juba varasemast kogemus, religiooniõpetuse tundi andis isa Rafael õigeusu ...