Slava Ukraine

Lehenumber 17. november 2010 Nr 46 Archives - Page 3 of 4 - Eesti Kirik

Samaaria koja perenaine

Lea Särekanno ¬ palvekoja perenaine ja inimeste aitaja. Mihkel KukkRapla koguduse diakooniatöötaja, 5. novembril 60. sünnipäeva tähistanud Lea Särekanno on missiooniga inimene. Kui meditsiiniharidusega Lea 20 aastat tagasi Järvakandi koguduses leeris käis, nägi tollane õpetaja Jaanus Noormägi temas potentsiaali töötegijana kirikus. Usuteaduse instituut oli selleks ajaks alustanud diakooniakoolitusega. Saanud oma esimesed Jumala-kogemused juba lapsena kristlikust kodust kaasa, ...

Nissi vana leerimaja sai uue elu kogudusemajana

120 aastat vana maja on uuesti elule ärganud. Õnnistab peapiiskop Andres Põder, vasakul juhatuse esimees Hans Rätsep, keskel Lea Jants-Ylönen tütrekesega. Tiiu PikkurSel kojal siis ja tema perel sa anna, Issand, õnnistust, lauldi laupäeval, 6. novembril Nissi Maarja kirikus kogudusemaja õnnistamise pidulikul jumalateenistusel. Oldi ajaloolise sündmuse tunnistajaiks – mitme aasta töö tulemusel on vana leerimaja taas elule kutsutud.Teenisid peapiiskop Andres Põder, Lääne-Harju praost Jüri Vallsalu, abipraost Annika Laats, Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, Hageri koguduse ...

Mälestustahvel väljarännanud eestlastele

Mati Karmini valmistatud mälestustahvel leidis Toropetsi asemel koha Sangastes.  Peep PillakSangaste kirikus õnnistati sinna ajutiselt paigaldatud mälestustahvel, mis on mõeldud Toropetsi luterliku kiriku tähistamiseks. Jumalateenistusel teenis õpetaja Ivo Pill, laulis koor, kirik oli kaunistatud lillede ja lippudega. Peep Pillak Eesti Muinsuskaitse Seltsist, kes on olnud ettevõtmise eesotsas, ütles, et tihtipeale kipuvad ajutised asjad alalisteks kujunema, aga avaldas siiski lootust, et mälestustahvel lõpuks sinna ...

Eesti ja Soome kunstnike ühisnäitus

Näituse avamisel võttis eesti kunstnike nimel sõna Jüri Arrak. Tiiu Pikkur Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis saab 2. detsembrini vaadata Eesti ja Soome kunstnike religiooniteemalist näitust «Mõte ja meel».  Näitust avades ütles peapiiskop Andres Põder, et seda sündmust saab pidada osaks Euroopa 2011. a kultuuripealinnade Tallinna-Turu programmist, oli ju sama näitus enne Tallinna üleval Turu toomkirikus. Näitus täiendab ülehomme riigikogu konverentsisaalis toimuvat ...

See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega

Eesti delegaadid Kaplinnas Lausanne'i liikumise III kongressil.  ErakoguLõuna-Aafrika Vabariigis Kap-linnas toimus 16.–25. oktoobrini Lausanne'i liikumise maailmaevangelisatsiooni III kongress. Vastu võeti Kaplinna pühendumine. Kongressil osales 5500 inimest, neist 4000 ametlikku delegaati. Eesti esindajateks olid Heigo Ritsbek (EKEK), Mari Vahermägi (EEKBKL), Ago Lilleorg (EKNK), Janek Pallase (EEVL), Mark Nelson (EMK) ja Kaisa Kirikal (EELK).Lausanne'i III kongressi juhtsalmiks oli 2Kr 5:18–20 (See oli Jumal, kes Kristuses ...

Ukraina kirik: kogu aeg tegemist täis

Anatoli Ljutjuk naudib vanade käsitööoskuste korrapära jätkamist. Teritatud hanesulega kirjutades erineb käekiri pastapliiatsi tööst küllalt palju. Tunnetus loeb. Laboratooriumi tänava poolt võib väikesest kirjapilust sisse libistada oma palveid, häid soove, muresid, soove eestpalve toe saamiseks, aga ka ettepanekuid kohtuda. Taskutelefonide suurajastul küllalt omapärane viis toimetada. Huvitav on, et nii saavad klooster ja kogudus Tallinna vanalinnas palju häid sõnumeid ja vihjeid ning millegipärast on inimesed oma muredes kõige meelsamini anonüümsed. Alati ei oodatagi ...

Mees, keda meiegi peaksime meeles pidama

Aleksander Men. Internetifoto «Tema nägu oli nagu ikoon,» kirjutasid Prantsuse ajalehed, «ja kellegi tundmatu käsi lõi selle kirvega puruks.»See juhtus kakskümmend aastat tagasi, septembris 1990. Selle haruldase preestri nimi on Aleksander Men. Tema mõju ristiusu arengule 70 aastat kestnud ateismi survest vabanenud Venemaal on tähelepandavalt suur. Ja Prantsuse lehed tõstavad esile tema tähtsust kogu kristliku mõtlemise ...

Kui tuul käib temast üle, siis teda enam pole

Läbi pragude heidab madal novembripäike valuvalgeid kiiri sügislagedale. Toomas Vananurm Tuul tõusis Kõik muutus nii äkki. Loomulikult ma aimasin, et see hetk tuleb. Hetk, mil tuul tõuseb, nii et rebib lehed puult, aga ma lootsin, et äkki sina veel ei lähe, et jääd veel hetkekski siia. Kuid kui vaatasin su silmadesse, nägin seal sügavat väsimust. Olid nagu leht, mis ei jaksa enam puust kinni hoida, aga mina ei suutnud sinust loobuda.Loomulikult ma usun, et elu võib olla igavene, et midagi kaunist on ...

Oleme siin vaid teelised, kes on ajutiselt uluall

Lugematult palju hapraid leeke kühmus kalmude kohal. Erakogu Lugematud tulukesed hubisemas novembriöös. Lugematult palju hapraid leeke kühmus kalmude kohal ... Kohtumised, millest ainus nähtav jälg vaid hubisev küünlaleek. Nii erinevad on hingede jäljed, mida lahkujad on jätnud elavatesse. Mõned aastatetagused, mõned aastakümnete tagused, mis ikka veel valutavad. Mõned liiga värsked, selleks et jõuda armistuda ... Kas on üldse võimalik, et kalli ...

Kirikulaul peab muutuma

Türi kirik püsis taolisel kujul kuni 1941. aastani, mil sõjamöllus hävis tornikiiver. 1930. aasta novembris korraldati kirikus esmakordselt koraalipüha, kus oli paarsada osalejat. Järgmiseks aastaks tegid vennad Kriisad ümber ka Walkeri tehase oreli. Foto raamatust «Türi kirik ja kogudus 690». Koostanud Andres Tšumakov. Türi 2010Novembris 1930 ilmus lauluraamatu komisjoni teine aruanne. Komisjon oli koos käinud juba aastaid ja jõudnud veendumusele, et lauluraamatut tuleb uuendada, lisades sinna uusi ja välja võttes vanu aegunud tekstiga laule. Vajalikuks osutus salmide arvu piiramine. Plaaniti välja anda uute laulude kogu. Heliloojad soovisid luuletusi, mis pole seatud vanadele koraaliviisidele ja sobiksid viisistamiseks. Uued laulud võiks olla lüürilise ...

Lisa Uku Masingu sõprade lugemislauale

Uku Masingu vaimse pärandi olulisim osa on publitseeritud. Äsja on ilmunud artiklikogumik «Inimesepoeg valgel laeval», väärtuslik pala kirjandusgurmaanide lauale. Ilmunud on artiklikogumik «Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100».Kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli välja antud mahukas kogumik (528 lk) koondab mullu septembris toimunud Uku Masingu 100. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ettekannetel põhinevaid käsitlusi ja neile lisandunud kaastöid kokku 26 autorilt.Raamatul on kuus alajaotust. Pidulikeks «Teretusteks» võtavad sõna president Toomas ...

Raskete aegade rõõmusõnum ei tohi olla odav

Mõnda aega tagasi oli mul võimalus vaadata Jaan Kolbergi filmi «Teelised».Olin käinud kuulamas Maarja Vardja ja Helle Reinaru gospelkantaati ka misjonikoori kontserdil kirikus, seega ootasin huviga, kuidas režissöör on kantaadi filmivõtmes lahendanud.Kokkuvõttes võib öelda, et vaatajal peab olema ikka väga palju head tahet, et leida see iva filmis, mis kõlavale muusikale ja väga heale esitusele veel midagi ...

Eestpalve

Armas Jumal, võta oma kaitse alla väike poiss, kes on raskena haige ja viibib haiglas.PorvooEestpalves on Inglise kiriku St Edmundsbury ja Ipswichi piiskopkond ja piiskopid Nigel Stock ja Clive Young, Soome kiriku Lapua piiskopkond ja piiskop Simo Peura ning Šoti episkopaalkiriku Aberdeeni ja Orkney' piiskop Robert Gillies.  

Igavikupühapäev. Kuningas Kristuse pühapäev

Kirikuaasta viimasel pühapäeval on Eesti vanemas traditsioonis tähistatud surnutemälestuspüha. Nüüd kõneldakse igavikupühapäevast. Tegelikult pole neil kahel teemal erilist vahet. Surnutemälestuspüha tuletab meelde neid, kes on sellest maisest elust lahkunud. Surnute meenutamine on kirikuaasta lõpul igati kohane. Samas ei ole surm uskliku jaoks veel sugugi kõige lõpp, vaid see on uks igavesse ellu. ...

Palve

 Pimedus sünge ja kõrkvarjusid saadab teele,hämar kaamose võrklaotub metsade peale.Meeled on ärevil aetudhinges kel segadus,hirm...Mis ootab eesei näe ju,pimedashätta jääb silm.Valgus – su päästja, puhasvõib sind ka põletada.Igavikul on lubaanda, mis väärid ja vajad.Tekst ja foto: Daisy Lappard