Viljandi praostkonna sekretär Toivo Vilumaa, kes valiti ka aasta töötegijaks, sai 50 täis ja käis sel puhul Aafrikat avastamas. Ta armastab maailmamuusikat ja tuleb ka vaimulikule laulupeole Tartusse. Kus Sa sündinud oled ja mismoodi jõudsid Jumala juurde (või siis teisest küljest – kuidas jõudis Jumal Sinuni)? Sündisin Komimaal Vorkutas väljasaadetute perekonnas. Kiriku juurde jõudsin 20ndates eluaastates, ...
Nagu laulupidudel tavaks, tulevad suurpeole esinema ka pasunakoorid ja puhkpilliorkestrid. Seekord koguneb laulukaare alla kolm pasunakoori ja seitse puhkpilliorkestrit, ütleb üks üldjuhtidest Kahro Kivilo. «Lähen sel aastal vaimulikule laulupeole lootusrikka tundega, sest eelproovid läksid üsna hästi, eriti Põhja-Eestis,» ütleb ühendpuhkpilliorkestri dirigent.Kahro Kivilo tõstab teiste esinejate seast esile ...
Laulupeol esitletakse äsja valminud kogumikku «Vaimulikud laulupeod».Raamatu eellugu sai alguse sellest, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimise osakonna üliõpilane Merle Lend kirjutas diplomitöö «Üleriigilised vaimulikud laulupäevad ja laulupeod». Vaimulike laulupäevade kõrgaeg jäi küll 1930ndatesse ja siis tuli pikk vaheaeg, ent ka viimase kahekümne aasta jooksul, mil nende uurimine ...
Muusikasekretär Ester Soe sõnul tuleb Saarte praostkonnast laulupeole 120 lauljat.Ester Soe kinnitas, et Lääne-Eesti saartelt jõuavad koorid Lõuna-Eestisse reede ennelõunal, et alustada proovidega Tartu laululaval. Tulijad on Kuressaare koguduse naiskoor ja segakoor Sauer (juhatab Ester Soe), Valjala segakoor Waldia (Õie Pärtel), Kärla naiskoor (Ülle Vallaste), Kihelkonna ansambel (Ülle Reinsoo), Pühalepa ...
Oled just lõpetanud EMTA magistriõppe kooridirigeerimise erialal (prof Ants Sootsi juhendamisel). Milline oli Su esimene kokkupuude dirigeerimisega? Esimene kokkupuude oli Otsa-nimelise muusikakooli erialatundides, kus «juhatasime tapeeti», s.o pidime kujutama ette, et meil on seal koor, kes laulab, aga tegelikult oli vaid kaks klaverit, mis koorilaulu asemel muusikat tegid. «Tapeedi» ees dirigeerides tuli samamoodi hingamisele ja muusikalistele ...
Palju aega tagasi kirjutas poetess Marie Under luuleread: «Ju toomehelbed jätnud jumalaga / ja sirelite õitseaeg on käes: / kõik pungad pakatavad täies väes, / kõik põõsad sinetavad maja taga.»Möödunud on aastakümned ja aastasajad, aga üks on alati kindel: igal kevadel puhkevad toomingad ja sirelid ning täidavad inimeste meeled uue lootuse ja rõõmuga. Hing otsekui ihkaks laulda, ...
Armas Jumal, paranda eesti rahva vanad haavad ja kaitse meid, et me enam kunagi ei peaks taluma võõrvõimu ülekohut.PorvooKanname eestpalvesse Inglise kiriku Euroopa piiskopkonna ja piiskopid Geoffrey Rowelli ja David Hamidi, samuti Downi ja Dromorei piiskopkonna ja piiskop Harold Milleri.
Oh ära võta oma hella kättmu laubalt,las olla niija hõiskan rõõmulaule.Mul pole sõnu,ainult viis mu huulilSind tänab kõige eest,mis olnud, onja tuleb.Jaan Tooming
Nõnda siis, mu armsad, otsekui te olete ikka olnud kuulekad, ärge olge seda ainult siis, kui ma olen kohal, vaid veel kindlamalt nüüd minu äraolekul, valmistage endile päästet kartuse ja värinaga! Sest Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt. Tehke kõik nurisemata ja vaidlemata, et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset põikpäist ja rikutud sugupõlve, ...
Igaüks saab elus piisavalt palju kutseid. Meid kutsutakse mitmesugustele üritustele alates pulmadest-sünnipäevadest ja lõpetades matustega. Kutsuja jaoks on kutsutav oluline ja kutsutava jaoks on kutse austav. Kui tegu on meile olulise kutsuja või tähtsa sündmusega, siis on loomulik ja viisakas kohale minna. Vaid väga vähesed saavad kutseid kõrgetelt isikutelt, olgu siis tegu presidendiga või mõne riigi ...
M. Basilea Schlink«Sa ei jää enam endiseks»Evangeelne Mariaõeskond, 2009. 264 lk.Raamat aitab põhjendada erinevate pattude nagu hõivatus, ihnus, jutukus, inimestele meeldimine ja mugandumine, kadedus, kannatamatus jmt olemust, selleks et aidata meil usuvõitluses või kiusatustes toime tulla. Iga patune peab tunnistama tõtt, peab oma pattu kahetsema. Ema Basilea (1904–2001) aitab seda teha raamatu vahendusel.William ...
2. osa (Algus EK nr 25, 02.05. 2010) Asju hakati otsustama külade kaupa. Mitmed kirikuküla talud olid juba läbi võetud ja järg oli õpetaja käes. Nimetati tema nime. Õpetaja istus saali tagaotsas ja tõusis püsti. Pilgud kiindusid temasse. Oodati midagi, sest siin seisis mees, kelle peale õpetajana oli langenud juba raskeid sõnu ja siin ta oli uue korra vaenlasena. Õpetajalt küsiti: kas krundi piire teate? ...
Räpina kogudus valmistub pääingel Miikaelile pühitsetud kiriku 225. aastapäeva tähistama.Räpina koguduse õpetaja Anton Saarman peab 1940. aasta 23. juunil oma viimase võidupüha jutluse Vabadussõjas langenute mälestussamba juures, kus ütleb: «Eesti rahvast ei saa võrrelda suure puuga, mis tormides murdub, vaid väikese kadakaga, mis küll põrmuni võib painduda, aga ei ...
Keskealine mees põrnitses EELK Misjonikeskuse väljapanekut 22. mail Tallinnas Vabaduse platsil ja küsis nõudlikult, mis siin täna toimub.«Maailmapäev,» sai ta vastuseks. «Ja mida kirik siin teeb?» tuli uus küsimus. Misjonikeskus sai kutse Arengukoostöö Ümarlaualt osaleda ka tänavu maailmapäeva üritusel. «Tegemist on avaliku üritusega, mida sisustavad organisatsioonid ...
26. juunil avatakse Võrumaal Rõuges monument eesti emale.Enam kui kuus aastat on kestnud aasta isa tiitlit kandva võrulase Hans Sissase võitlused ja töö, mis päädivad suurejoonelise kuju «Eesti ema» püstitamisega kaunil Haanjamaa küngastikul.Kuju püstitamise idee autor Hans Sissas on ise öelnud, et kuue ja poole aasta pikkuses ajas, mil monument valmis sai, on meile, eestlastele, üllatavalt palju ...