Pakuvad majutust
Juba mõnda aega on meedias üleval olnud nn musta majutuse temaatika. Paljud registreerimata ja nõuetele mittevastavad kohad reklaamivad ennast kui majutuspaiku. Teiste hulgas on halba valgusesse sattunud ka kogudused.
Teeliste kirikuid tutvustavas brošüüris on 26 luterlikku pühakoda, mille tutvustuse juures leiame märke mingisuguse ööbimisvõimaluse kohta, kirikutöötajate teatmikus on majutuskohti ...
Kirikus ei seisku tegevus kunagi, nagu südamelöögid, mis kinnitavad elu katkematut kestvust. Kirik hoiab paljuski ajaloolisi väärtusi, nii arhitektuuripärandit kaunite sakraalehitistega kui ka selle sees olevat ainulaadset kunstivara. Kiriku rikkust iseloomustavad vanad ürikud, aga ka traditsioonid ja riitused, mis aitavad saavutada ühist hingamist nii laulus kui palves. Need vormid ja reeglid ei tohiks kuidagi ahistada usulist ...
Ristiusu kõige vägevamaks vaenlaseks peetakse tavaliselt ateismi. Seal, kus tunnustatakse Jumala olemasolu ja kõiki usutõdesid ja kus ei teki mingisuguseid kahtlusi ega piinavaid küsimusi, paistab kõik olevat korras.
Rahulik usk, mis laseb rahulikult elada, kas see ei ole ideaalne definitsioon vaimsele täiusele, mille poole me püüame?
Põhjalikumal järelemõtlemisel selgub, et ateism ei ole usu ...
Jõhvi Mihkli kiriku tornis on uus 470 kilo kaaluv kellamürakas.
Kui Jõhvi Mihkli kirik 1943. aasta augustis põles, hävis kirikutornis kellasid üleval hoidnud konstruktsioon.
«Üks kell jäi küll alles, aga teine tuli asendada ja korralikku kellaansamblit käesoleva ajani polnudki,» tunnistab Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur. Kirikukelladel löödi tila vastu kella, aga Kalduri ...
Anna kirikuaeda istutati tammepuu, märkimaks kihelkonna ja koguduse 325. aastapäeva.
Tuhanded autod vuravad päevast päeva mööda Tallinna-Tartu maantee äärsest Anna kirikust. 5. septembri keskpäeval oli põhjust seal peatuda ja meenutada koos endisaegse Anna kihelkonna rahvaga aja lugu ja kulgu. Täpselt 325 aastat tagasi, 5. septembril 1684. aastal sai Anna kogudusest iseseisev kogudus õpetaja Erasmus Pegau ...
Uku Masing ja Jaan Kross on Eesti XX sajandi teise poole kirjandusloos kui kaks põlispuud või jumalat. Puud ja jumalad pidada surema püstijalu. Elavana ei saa nad olla kellegi tallata, neid murtakse vaid korra.
Ilmar Vene (Looming 8/2009) on klassikud kõrvu, tegelikult isegi vastamisi pannud. Kross oli õigusteadlase haridusega poeet ja prosaist, kes istus kinni nii Saksa kui Vene okupatsiooni ajal, ent omaenese tubliduse ja ande jõul ...