Slava Ukraine

Lehenumber 29. aprill 2009 Nr 18 Archives - Page 2 of 3 - Eesti Kirik

Jumal on loonud inimese kadumatuks

Toomas Pauli kõne Uku Masingu matusetalitusel 30. aprillil 1985 Tartu Peetri kirikus Me kuuleme leinakõne aluseks Saalomoni Tarkuseraamatu 1. peatükist 13. salmi ja 2. peatükist 23. salmi: «Ei Jumal ole surma teinud ja tal ep ole heameel nende hukatusest, kes elavad. Jumal on loonud inimese kadumatuks ja on teinud ta iseenese olemise sarnaseks.» Aamen. Iga surma puhul, nii ka täna, peame laskma pähe tõusta ...

Harry Nurmet 100

25. aprillil tähistas USAs Illinoisis elav Harry Nurmet, omaaegne aktiivne kirikutöö tegija, oma 100. sünnipäeva. Harry Nurmet oli Tartu Maarja koguduse köster ja pühapäevakooli eestvedaja. Vabadussõja ajal oli Nurmet üheksa-aastane poisike. Ta mäletab veel, kui Tallinna koolipoisid murdelahingute ajal, mis toimusid tol ajal Kehra lähedal, rindele tõttasid. Hiljem, kui Nurmet Tallinna ...

Jõgeval otsiti vaimuvalgust Johan Kõpu elutööst ja kultuuripärandist

Konverentsil oli kuulajate seas ka mitmeid EELK vaimulikke. Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart ja ettekandega esinenud Margit Nirgi vaheajal Kõppu tutvustavat väljapanekut uudistamas. Fotod: Sirje Semm Eesti usuelu suurkujusid Johan Kõpp on kultuurilugu ja ühiskonna käekäiku tervikuna silmapaistvalt mõjutanud Laiuse kirikuõpetajana, Tartu ülikooli rektorina ning luterliku kiriku piiskopina kodu- ja välismaal. Tema tegusid ja tõekspidamisi erinevate rollide kandjana käsitleti Jõgeva kultuurikeskuses toimunud ajalookonverentsil «Uskuge valgusesse». Johan Kõpp tsiteeris sageli ütlust ...

Teolo­­­ogia­doktor Urmas Nõmmik

Möödunud aasta lõpul esitas Saksamaal Vana Testamendi ainelise doktoritöö Usuteaduse Instituudi lektor ja Tartu ülikooli teadur Urmas Nõmmik (33). Urmas Nõmmik on lõpetanud Rakvere I keskkooli 1993, samal aastal astunud TÜ usuteaduskonda ja lõpetanud selle 1997. Selleks ajaks kujunes välja sügavam huvi Vana Testamendi vastu, mõjutajateks on olnud tema õpetajad prof Otto Kaiser ...

Tallinna kogudused tulevad raskustesse sattunule appi

Kadri Kesküla arvutis valmib õige pea andmepank, millest peab tõusma abi Tallinna koguduste diakooniaalasele ühistööle.  Foto: Tiiu Pikkur Kitsastel aegadel on kirik ikka sõna kõrval ka materiaalset toetust pakkunud, näiteks taasiseseisvumise algaastatel jagati kirikute kaudu palju meie maale saabunud humanitaarabi. Tallinna praostkonna koguduste esindajad said hiljuti kirikuvalitsuses kokku, et arutada, mida saaks teha nüüd, kui väga palju inimesi majanduslikku kitsikusse või lausa vaesusesse on sattunud. Räägiti sellest, kas oleks mõttekas igas ...

Raul Meel on järginud sisemist kutset

Kunstnik Raul Meel otsib igavikulisi pidemeid. Kunstnik ja tema maalid konsistooriumis. Foto: Riina Sildvee EELK konsistooriumis Tallinnas on välja pandud kunstnik Raul Meele kolmiktööd «Trinitas» (Kolm­ainsus), mille kunstnik annetas kirikule Vaiksel Nädalal. Eesti Kirik tegi sündmuse puhul autoriga intervjuu. Kuidas sünnib kunstnikul mõte teha mõnest oma tööst annetus? Mõtlen, et kunstnikud saavad oma ande Jumalalt ning on loomulik, et nad annetavad seda edasi. Väga sageli annetavad kunstnikud ...

Põhjanaabrite Kotimaa-lehel kaks peatoimetajat

1. maist on kristlikul nädalalehel uus peatoimetaja, Mari Teinilä, kes on esimene naine selles ametis lehe 104 aasta pikkuses ajaloos. Uueks vastutavaks väljaandjaks ja kontserni kirjastajaks valiti Pauli Aalto-Setälä. Mari Teinilä (48) on sündinud Namibias, kus tema vanemad töötasid misjonäridena. Kotimaas töötab 1997. aastast, juhtides viimasel ajal toimetuse tegemisi. Teoloogiharidusega Teinilä on varem ...

Kirikul on majanduslikult keerulised ajad

Jānis Vanags: piiskoppidelt oodatakse pastoraalset tuge. Foto: Hannes Heinsar Intervjuu Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Jānis Vanagsiga Hiljuti ka Eesti meedias uudisekünnise ületanud eksitav teade Läti kahe kiriku ühinemisest sundis Eesti Kirikut järelepärimisega pöörduma Läti kiriku peapiiskopi poole. Tema lühivastus, kuidas Läti televisioonis ilmunud segadusttekitav teave oma elu hakkas elama, ilmus eelmises Eesti Kirikus. Tänases intervjuus räägib peapiiskop ...

Maikuus tehakse mälestised korda

Muinsuskaitseamet ja -selts kutsuvad kõiki aktiivselt osa võtma maikuus toimuvast kalmistute ning enam kui 150 kultuuriväärtusliku objekti korrastamisest. Kõigil on oma kodukohas meelispaigad, mille üle ollakse uhke ja mida näidatakse meelsasti külalistele. Olgu selleks kaunis park, kirik, linnamägi või mõisasüda. 16. mail toimuvatel muinsuskaitse talgupäevadel on kõigil eestimaalastel ...

Kümme aastat sisukaid kohtumisi vanas majas

Kirikuõpetajatest meeste ja nende kirikumuusikutest naiste laul kõlas sama hästi kui aastaid tagasi – laulab ansambel koosseisus Anne-Mai Salumäe, Eha Haamer, Eenok Haamer ja Jaak Salumäe.  Foto: Tiiu Pikkur Tallinna Toomkoguduse seenioride klubi võis aprillis tähistada oma kümnendat aastapäeva. Juubeli puhul saadi kokku nii nagu tavaliselt kord kuus nn vanas konsistooriumimajas kiriku taga. Kümne aasta jooksul on ainult ühel korral pensionäride koosviibimine külma ja tuisu tõttu ära jäänud. Koos üllatusega Vana maja ajahambast puretud saalis võtab saabujat vastu eesti traditsiooniline pikk laud, ...

Emade ja tütarde ühine nädalalõpp

Emad koos oma printsessidega piduliku õhtusöögi eel. Foto: Sigrid Põld Põltsamaal toimus Laste- ja Noorsootöö Ühenduse esimene emade ja tütarde laager. Osalejaid oli kokku tulnud linna- ja maakogudustest üle Eestimaa, mis muutis kogemuste vahetamise ja suhtlemise eriti huvitavaks ja vaheldusrikkaks. Laagri programm oli jagatud emade ja tütarde ühise tegevuse ning eraldi toimetamiste vahel. Korraldajate poolt oskuslikult juhitud tutvumisõhtu muutis laagrisse saabunud põhjamaiselt ...

Teinud rohkem, kui neilt oodati

Kaheksakümne aasta tagusest ajalehest võib lugeda nii mõnegi vaimuliku kohta tema ametijuubeli puhul tunnustavaid sõnu. Kirikuleht jätkab traditsiooni ja tutvustab leheveergude vahendusel kiriku tublisid töötegijaid. Ristikiriku sünnipäeval, esimese nelipüha tänujumalateenistusel tunnustab peapiiskop kiriku teenekaid töötegijaid ja toetajaid. Vastab konsistooriumi juurde loodud autasude komisjoni ...

Kui elu teeb kannapöördeid

Tartus oli uurimisretkel konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts, kellel oli paari aasta järel sihikul taas Peetri kiriku orelitagune alla kümne ruutmeetri suurune hoiupaik. Kes otsib, see leiab, ütleb  rahvatarkus. Seda kinnitas ka Janis, kes mu Peetri kiriku torni leitut vaatama kutsus. Kaks valges nahkköites personaalraamatut, mis on sisse seatud 1896. aastal, aga sisaldavad andmeid ka 1830. ja 1840. aastatest, olid väga halvas ...

Eesti Kirik 80 aastat tagasi

Kui tibusid loetakse sügisel, siis kirikurahvas hindab tehtut kevadel – nii oli ka 80 aastat tagasi ja see leidis loomulikult kajastust kirikulehes. Aga lugeda oli muudki huvitavat. Elu oli vaiksem kui varem Märtsi alguses võttis Lääne-Nigula kogudus suure armastusega vastu Lääne praostkonna õpetajad, saadikud, neli köstrit ja külalisena noorsootöö sekretäri Harri Haameri. Sinodil kuulati ära ...

Lundis kinnitati soovi ühineda

E.E.L.K. Rootsi praostkonna 51. sinod moto all «Kristuse tunnistajad» peeti Lundi Eesti Majas, võõrustajaks oli Lõuna-Rootsi kogudus.  Arutluse all oli praostkonna tegevusaruanne, majandusküsimused ja koguduste päevaprobleemid. Et praostkond on jätkuvalt kodumaa kirikuga ühinemise ootuses ja lootuses, siis diskuteeriti selgi teemal. Arvude keeles Sinodi koosoleku juhataja oli praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja Lõuna-Rootsi koguduse juhatuse esinaine Eha Pöhl, protokollis praostkonna nõukogu sekretär Ants Anderson. Huvitava ettekandega «Suurest Paugust ehk mateeria evolutsiooni etappidest universumis» esines emeriitprofessor Indrek Martinson. Rootsi praostkonnas on seitse kogudust: Stockholmi (652 liiget), Lääne-Rootsi (413), Lõuna-Rootsi (280), Norrköpingi (91), Uppsala (88), Värmlandi (65) ja Eskilstuna (33). Kokku peeti eelmisel aastal 87 jumalateenistust 15 erinevas kohas, armulaualisi oli 307. Pühapäevakoole ega leeritunde ei ole olnud, küll aga peetakse piiblitunde ja hingehoidlikke vestlusi. Ristiti kaheksa, laulatati kolm paari ja leeritati üks. Õpetajaid on kolm: Ingo Tiit Jaagu, abipraost Heiner Erendi ja E.E.L.K. assessor Jaak Peeter Reesalu. Kopenhaagenis aktiivsed noored Lõuna-Rootsi kogudusel (õp Erendi) on olnud pihtkonnad Helsingborgis, Lundis, Malmös, Olofströmis ja Kopenhaagenis. Elu on aga nii läinud, et jumalateenistused toimuvad veel ainult Lundis.  Väga elav tegevus on kandunud Taani poolele, nimelt Eestist ümber asunud noored on seal aktiivselt kogudusetööl. Tegutseb laulukoor, täienduskool jm. Kerkis küsimus, kas Kopenhaagen saab edaspidi esindada Lõuna-Rootsi kogudust. Õpetaja Erendi sõnul on Kopenhaageni pihtkonna elu võrreldav 50. aastate Rootsi eesti kogudustega. Pole vahet, kus pool merd eestlased elavad, ometi peaks korrektsuse huvides Rootsi poolel säilima ka Lundi kogudus. Küsitavaks teeb selle liikmeskonna kõrge iga. Arutati, mida teha koguduste arhiividega. Lõuna-Rootsi koguduse arhiiv on osaliselt Eestisse jõudnud, osa on Rootsi maa-arhiivis, Uppsala arhiiv on Rootsi riigiarhiivis. Märgiti, et Rootsi uurijad tunnevad huvi E.E.L.K. koguduste arhiivide vastu ja nii on need kättesaadavad. Mõni arhiiv on aga inimestel kodus. Sinod valis kolmeliikmelise komisjoni koosseisus Helve Jaagu, Ingrid Tarkpea ja Mart Lindeberg-Linvet, kes täpsustavad arhiivide olukorda ja teevad järgmisele sinodile ettepaneku, mis edasi teha. Kuidas edasi minna? Rootsi praostkond avaldas soovi autonoomse praostkonnana EELK-le allumiseks juba kaks aastat tagasi. Kui E.E.L.K. kirikukogu napi häälteenamusega möödunud sügisel kirikute ühinemise maha hääletas, jäi Rootsi praostkond endiselt kindlaks oma ühinemissoovile. Veebruaris saadeti sellekohane kiri peapiiskop Andres Põderile ja konsistooriumile. Lundi sinodil tõi asjade käigule selgust peapiiskop Põderi esindajana emeriitpeakaplan Tõnis Nõmmik, kes andis edasi nii Andres Põderi kui E.E.L.K. peapiiskopi Andres Tauli parimad tervitused Rootsi praostkonnale. Nõmmik ütles, et kodumaa kirikuga soovib liituda ka Saksamaa praostkond.  Sellega tekib EELK-l kohustus kindlustada vaimulikega ühinenud kogudused. EELK-l on kirikukogus praostkonnad esindatud nelja liikmega, kirikukogu käib koos üldjuhul kaks korda aastas. Väliseesti kogudustel võiks jääda kaks liiget, et vältida kvoorumi puudumist. E.E.L.K-s on seitse praostkonda, mis tähendaks 28 kirikukogu liiget. Kas aga kõik jõuavad paar korda aastas Eestis käia? EELK loodab, et ühinemisel jätkatakse kodumaa kiriku toetamist. Tõnis Nõmmik, kes on ise 27 aastat E.E.L.K. kogudusi teeninud, sõnas lõpetuseks, et tema arvates pole mingit põhjust, miks meil ei võiks olla üks luteri kirik üle maailma. Sinod lõppes jumalateenistusega Lundi Kloostri kirikus, teenisid kõik õpetajad.  Tiiu Pikkur E.E.L.K. Rootsi praostkonna 51. sinod moto all «Kristuse tunnistajad» peeti Lundi Eesti Majas, võõrustajaks oli Lõuna-Rootsi kogudus. Arutluse all oli praostkonna tegevusaruanne, majandusküsimused ja koguduste päevaprobleemid. Et praostkond on jätkuvalt kodumaa kirikuga ühinemise ootuses ja lootuses, siis diskuteeriti selgi teemal. Arvude keeles Sinodi koosoleku juhataja oli praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja ...