Mauritiuse Piibliselts levitas mullu sügisel koos partneritega nädala jooksul riigis sallivuse, lahkuse ja lugupidamise sõnumit.
Ehkki tööstuse arengu mõjul on Mauritiuse elanike majanduslik seisund viimasel ajal paranenud, on 1,2miljonilise rahvaarvuga saareriik silmitsi üha suureneva igapäevase vägivallaga. Kiire elutempo ei jäta paljudele töötavatele vanematele aega oma laste jaoks ning koolideski ...
Näiliselt oleme inimestena kõik ühesugused ja elame samas ilmaruumis, keegi meist ei ela oma elu salajas. Aga igaühel on pajatada oma elust midagi sellist, mis selle eriliseks teeb.
Paljud elud on talletatud elulugude uurijate kätte, mõned saanud menukaks raamatuks, mõni vormunud käsikirjaliseks väljaandeks, mida kingitakse vaid oma pere liikmeile.
Kui organist ja muusik Anne-Mai Salumäe kinkis mulle oma laulude ...
5. mail külastab Eestit Taizé vennaskonna prior Alois, osaledes palvusel Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus (algusega kell 19). Mida teame lähemalt Taizést?
Taizé nimi on tuttav kõigile, kes on kokku puutunud Taizé palvustega või kuulnud Taizé vendadest. Taizé on küla Lõuna-Burgundias, Ida-Prantsusmaal, mis on koduks oikumeenilisele kristlikule vennaskonnale. Selle rajas 1940. aastal vend Roger ...
XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul valitses pöörane eduoptimism. Pärast Waterloo lahingut 1815. aastal ei olnud toimunud ühtegi suuremat sõda. Milline turvaline tunne oli elada Euroopa südames, võib lugeda näiteks Stefan Zweigi autobiograafiast «Eilne maailm» (Die Welt von gestern, e. k 1988).
Esimene maailmasõda oli tõeline šokk. Meil, kes me oleme üle elanud Teise ...
15 aastat tagasi aprilli alguses asutati Tartus organisatsioon, mis võttis endale eesmärgiks avaldada püsiväärtusi hindavaid ja hingetuge pakkuvaid raamatuid ning aidata inimestel eluga paremini toime tulla.
Praegu võib öelda, et ühing on püstitatud eesmärki järginud ja tegutseb vaikselt, aga järjekindlalt edasi. Ühingu liige, kirjastuse juht Urmas Tamm meenutab, et 1991. aastal hakkas katoliku kiriku ...
Aprillis kahekümnendat aastapäeva tähistav Soome Püha Peetruse kogudus Tallinnas alustas juubeliüritusi 3. aprillil Soome Instituudis jutustavate patjade ehk potuska näituse avamisega.
Väga omapärane näitus oma elutee mälestustest, kus riidele trükitud fotod patjadeks õmmeldud, valmis soome koguduse daamide ja Soome ingeri kultuuriseltsi koostöös. Osa pilte on savissegi ...
Quasi modo geniti infantes, alleluia: rationabiles, sine dolo lac concupiscite, alleluia, alleluia, alleluia. Ps 80:2 Exsultate Deo, adiutori nostro: iubilate Deo Jacob. Otsekui vastsündinud lapsed, halleluuja: arukatena igatsege siiralt piima, halleluuja, halleluuja, halleluuja. Ps 81[80]:2 Hüüdke rõõmuga Jumalale, meie abile, hõisake Jaakobi Jumalale. Pühapäeva ladinakeelne nimetus quasi modo geniti – otsekui ...
Tervitan teid, head lugejad, rõõmusõnumiga: Kristus on surnuist üles tõusnud! Teame, et vahel on Kristuse kirikut võrreldud laevaga, mis kannab meidki läbi süü ja surma rahusadamasse.
Ülemaaliste mõttetalgute eelproovis arutleti, kuidas Eesti võiks mereäärsest riigist muutuda mereriigiks. Ilmselt läheb vaja nii laevu kui laevnikke. Alati peab jätkuma inimesi, kes on valmis asuma ...
Vaata, avan Sulle oma kaunima õie, elavda mind oma ülemistest paikadest. Kui kaua ma uinusin või millal vaibus kõik vaikseks mu sees? Õnnista mind oma tärkamise väega. Andsid ju mulle kingiks oskuse märgata ja mõelda; valmistada ja taibata; kanda ja kasvatada; anda ja andestada. Pidasid mind meeles ajani, mis on Sinu oma ja Su armastus otsis mind üles. Arho Tuhkru
Akadeemik Tarmo Soomere imestab (Tarkade Klubi 4/2009): «Ükskõik millise muu mõtteviisi üle saab inimestega vestlust arendada, aga kui jutt läheb kristliku religiooniga seotud teemadele, on mingi sein vastas. Inimestes tekib reaktsioon, mida ma võrdleksin surmahirmuga.»
Või on see hoopis ülestõusmishirm?
Heaoluühiskonnas ei kardeta mitte surma, vaid vanadust ja valu, mis on tegususe ja edukuse ...
Tänan õpetaja Pille Talvar-Heckmanni, kes juhtis mu tähelepanu veel ühele võimalusele tõlgendada saksa keeleruumis levinud sõna Suure Neljapäeva tähistamiseks – Gründonnerstag. («Miks Suur Neljapäev on saksa keeles roheline?» – EK 1. ja 8. aprill.) Jacob ja Wilhelm Grimmi «Deutsches Wörterbuchi» andmetel oli sõna tuntud juba Albertus Magnusele ja seda seostatakse ...
15. aprillil kl 18 Narva muusikakoolis Helle-Monika Helme (koloratuursopran) Maria Veretenina (sopran) Simo Breede (bariton) Piia Paemurru (klaver) 16. aprillil kl 18 Rakvere rahvamajas klaveriduo Kai Ratassepp Mati Mikalai
31. maist kuni 6. juunini Pilistvere pastoraadis Leerikooli õpetajad on õp Kirsti-Maija Paananen ja õp Elve Bender. Laager lõpeb 6. juunil konfirmatsioonitalitusega Pilistvere kirikus. Leerilastele ja nende saatjatele on laager tasuta. Info ja osavõtust teatamine: Elve Benderile tel 528 8204; elve.bender@eelk.ee
Tänapäeval leidub vähe muusikakoole, kus on oreleid, sest orelimängu õpetamine lastele pole eriti levinud ei Eestis ega mujalgi maailmas. Orelit peetakse täiskasvanute pilliks, kuid ka lastele meeldib seda õppida ja mängida, kui vaid oleks, kes õpetaks.
Valga muusikakoolis antakse oreliõpet juba viiendat aastat. Seni toimusid orelitunnid Valga Jaani kirikus, kus on haruldane restaureeritud, Friedrich Ladegasti ...
