Õnnelik Felix
Kelle muusika kõlab maailmas kõige sagedamini – kas Vivaldi, Bachi, Mozarti, Beethoveni, Tšaikovski või koguni The Beatles’i või Lloyd-Webberi? Ei sedavõrd ühe ega teise, kuivõrd Felix Mendelssohn-Bartholdy (fotol) oma – kui vaid suudate ette kujutada, mitu tuhat korda teatud helind saadab igal jumala päeval abiellu heitjaid Euroopa, Põhja- ja Lõuna-Ameerika ning Austraalia ...
Saaremaal Kärla vallas elab 17aastane noormees Ken, kes raske haiguse tõttu on pidanud viimased kaks aastat ratastooliga liikuma.
Et pere elab kortermaja teisel korrusel, oli poisi õue pääsemine seotud suurte raskustega. Keni maailm muutus aga avaramaks. Kärlale jõudis akudel töötav trepironija, millega noormees koos ratastooliga saab treppidel üles ja alla sõita.
Et perel endal kalli seadme ostmiseks raha ...
Bernard N. Nathanson
«Lubage mul elada!»
160 lk pehmes köites, väljaandja Elukultuuri Instituudi kirjastus, 2007.
Raamatu sisuks on meelt muutnud abordiarsti tagasivaade oma eluteele. Dr Nathanson oli National Abortion Rights Action League’i asutajana üheks juhtivaks jõuks abordi seadustamisel USAs. Ligi 20 aasta jooksul, kui dr Nathanson töötas maailma suurima abordikliiniku direktorina ning tunnustatud ...
Praegu Tartus elav Leili Luik on sündinud 1932. aastal Rakvere lähedal ja alustas kooliteed kodukoha Kaarli-Raudlepa algkoolis. Õppekavasse kuulus ka usuõpetus, ainet õpiti 1943. aastal välja antud algkoolile mõeldud õpiku alusel, mille autoriteks olid koolinõunik Juhan Albert Luur ja praost August Arumäe.
Tegu oli raamatu «Piiblilugusid algkoolile II» 11. trükiga. Õpik kätkeb ...
Viljandi maakoguduse pastor Jaan Lattik (1878–1967) oli mitmekülgne mees: Eesti Vabariigi haridusminister aastatel 1925–1927 ja I–V Riigikogu liige, hea jutlustaja ja jutuvestja, kelle sulest ilmus mitu raamatut.
Tema oli see, kes Rahvaerakonna juhina käis 1920ndate algul mööda Eestimaad ja selgitas inimestele usuõpetuse vajalikkust. Nii tõi 1923. aastal läbiviidud rahvahääletus usuõpetuse kooli ...
1929. aasta alguseks oli luteri kiriku häälekandja ilmunud 5 aastat.
Kogu selle aja olid ametis olnud prof Hugo B. Rahamägi (peatoimetaja), õpetajad Artur Sommer (Soomre) ja Jakob Aunver. Leht vahendas lugejatele jumalasõna, mõtteid kirikuelus olulistel teemadel, Eestis ja välismaal juhtunust.
Esmaülesandeks kasvatus
Palju kõneainet pakkus 26. juulil 1928 haridusminister A. Mõttuse kinnitatud algkooli ...
Ilmus koguteos «Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. ERSP aeg»
Eesti Vabariiki – riiki, mille eesmärk on põhiseaduse kohaselt tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade – tuleb jätkuvalt käsitada imena. See on ime, mis teostus igasuguste kainete arvestuste ja kehtivate jõuvahekordade kiuste.
Mäletan veel 22 aastat tagasi üht keskealist, sügavalt erudeeritud ning ...
Vabariigi aastapäeval antakse Elmar Reinsoole (78, fotol) üle Kihelkonna aukodaniku austav nimetus koos 5000kroonise preemia ja tänukirjaga.
Kihelkonna vald annab aukodaniku tiitlit üle teist aastat. Aukodaniku nimetus antakse vallapoolse erilise austusavaldusena üksikisikule, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on pikema aja vältel silma ...
Veebruari alguses toimunud sihtasutuse EELK Toetusfond nõukogu koosolekul kinnitati tegevjuht Jaan Tammsalu esitatud 2008. a tegevusaruanne ja 2009. a eelarve.
Tõdeti, et tegevjuht on teinud möödunud aastal head tööd, seatud ülesanded said täidetud ja toetusfondi tegevus on leidnud tunnustust. Tunnustati ka peamist rahastajat Aivar Berzinit, kes on jõudnud äratundmisele toetada isikliku rahaga ühiskonnas ...
Mt 13:31–33
Pojale.
Me oleme harjunud imestama selle üle, et välismaailmas teatakse meid nii vähe ning ikka ja jälle aetakse segi Läti või Leeduga. Aga mõelge ise, kui palju te teate näiteks Alabamast. Või siis Californiast. Viimast teatakse ühe näitlejast poliitiku tõttu ehk veidi enam. See on Arnold Schwarzenegger. Eestiga on samuti. Siin on selle isiku nimi olnud küll Lennart. ...
Kui rinne oli 1944 Kursi kihelkonnast üle veerenud, tuli mu vanaema koos laste ning pudulojustega redust välja. Koduõuel oli kõik endine peale pommilehtri ja surnud vene soldati. Vanaema ajas augu kinni ning mattis venelase kellelegi mainimata – et pahandusi vältida – justkui lõpnud looma lauda otsa, kus hiljem kasvas tihe vaarikavõsa. Ta rääkis sellest mulle alles eelmisel aastal. «Ei ole mina seda ...