Slava Ukraine

Lehenumber 26. november 2008 Nr 47 Archives - Page 2 of 3 - Eesti Kirik

Kodutu kui kuum kartul

MTÜ Iseseisev Elu võitis möödunud aasta jaanuaris Tartu linnavalitsuse poolt välja kuulutatud kolmeaastase riigihanke koduta inimestele päevakeskuse teenuse osutamiseks, mis on oma sisult ja kestuselt Tartu linna ajaloos esmakordne. Eesti Kiriku esitatud küsimustele vastab MTÜ Iseseisev Elu igapäevaelu toetamise osakonna juhataja Merili Mänd. Millised on teenused, mida koduta inimestele osutate ning mille järele ...

Haritus – kohustus või võimalus? Religiooniõpetus vajab mõistlikke lahendusi

Ei ole põhjust kahelda ei regionaalminister Kiisleri ega haridus- ja teadusminister Lukase siiras soovis näha Eesti kasvavat noorsugu praegusest palju enam hindamas moraalseid ja igavikulisi väärtusi. Kristlasena on see loomulikult ka minu soov. Erinevalt Lukasest näeb Kiisler lahenduse ühe osana kohustuslikku religiooniõpetust. Tundub, et selles küsimuses ei saa valikute tegemine IRLi sees olema lihtne, sest alles 2005. aasta ...

Kodu kaotamine viib kaasa väärikuse ja perspektiivi

Eestimaal on ligikaudu 10 000 inimest, kes peavad igal õhtul otsima sooja kohta, kus magada. Koduta inimeste arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Mida toovad endaga kaasa järgnevad aastad koos majanduslangusega? Kes meist saab olla kindel, et kodu kaotamine ei või ähvardada teda ennast või mõnd lähedast? Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent ja Tartu linnavolikogu liige Jüri Kõre tõdeb, et teatud ...

Soomlaste usaldus kiriku vastu on suurenenud

Soome kiriku uurimiskeskuse töötajad on koostanud kogumiku «Mitme näoga kirik – Soome evangeelne luterlik kirik aastail 2004–2007». Kogumiku järgi on rahva usaldus kiriku suhtes alates 1990. aastatest kasvanud – kirikut usaldab kaks kolmandikku rahvastikust. Peaaegu 90 protsenti küsitletutest arvas, et kirik saab kiriklike talitustega hästi hakkama. Mullu toimus umbes nelja miljoni soomlase osalusel ligi 114 000 ...

Sõna kirik ja sõnatu vaikus. Luterlik kirik vaikuse traditsiooni avastamas. 4.

4. (Algus EK nr 44, 5.11.08.) Sõna piirid Pentti Saarikoski kirjutas kord: «Alguses oli sõna. Lõpus oli mitu sõna, nii mitu, et maailma ei mahtunudki enam midagi muud peale sõnade.» Kui me püüame leida vaikuse tähendust, siis küsime ja otsime just seda esimest sõna, mis oli alguses. Vaikus ei tähenda vaid välist hääletust, helitust, vaid ka meele rahunemist, mis kuulub inimese ...

Kirikute osast Euroopa palge kujundamisel

Evangeelsete Kirikute Euroopa Osaduse (EKOE) – Leuenbergi Kirikuosaduse sotsiaaleetika alaste konsultatsioonide kolmas ja viimane kohtumine Tallinnas novembrikuu alguses arutas, kuidas Euroopa protestantlikud kirikud saaksid ja võiksid reageerida erinevatele sotsiaaleetilistele väljakutsetele. See oli esimene EKOE suur­üritus, mille korraldas EELK. Konsultatsioonidest, mille käivitamine otsustati 2006. a Budapestis toimunud täiskogul, ...

Elmar Salumaa õpetas ametitarkust ja teiste inimestega arvestama

Professor doktor Elmar Silvester Salumaast kirjutan paratamatult ja täiesti tahtlikult läbi enda mälestuste ja kogemuste prisma, kuna, elanud kolm aastat Salumaa juures Kilingi-Nõmmel, pean teda vahest oma suurimaks kujundajaks ja muutjaks. Kindel veendumus Kohtusin Salumaaga esimest korda Usuteaduse Instituudi 1974/75. õppeaasta teisel õppesessioonil septembri lõpus. Aastaid polnud Usuteaduse Instituuti juurde tulnud ...

Surm peaks olema elu kõige ilusam päev…

…sest siis kohtab inimene Jumalat. Seda väitis õde Emmanuelle, kes lahkus siit maailmast 20. oktoobril ja kelle portreed nüüd «säravad» kirikutes, ajakirjandusväljaannetes, teleriekraanil ja rahva kujutluses. Huvitav on märkida, et suhteliselt uskmatul Prantsusmaal, kus pidevalt ilmub kirjutisi kristlaste ja kiriku kiusamiseks ja kus ilmalikkus kuulub vabariiklike vooruste hulka, imetletakse ning austatakse seda ...

Sinu kuningas tuleb alandlikkuses

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! Sk 9:9 Nii on otsustanud Jumal. See Kuningas on meie ajaks juba ammu tulnud, aga tuleb ikka veel – tänagi, pakkudes meile oma abi ja päästet. Tavaliselt peetakse kuningaid türannideks, rõhujate klassi tipuks. Aga see Kuningas, kelle Jumal saadab, on teistsugune. Ta alistus kõige raskematele tingimustele, milles elavad inimesedki. Ehkki Jumala Poeg, ei võtnud Ta ...

Jumal tänatud! Meenutusi noortefestivalilt «Järgmine peatus» Kambjas

Oli 13. augusti keskpäev, kui jõudsin oma hoolega valitud pagasiga (mida on ikka ja alati natuke liiga palju) Kambja lasteaia värava taha. Lahkelt juhatati mind magamisruumi, s.o lasteaia saali. Seal oli kõik vajalik olemas – seinad, katus ja põrand. Mida enamat olekski lihtsale inimesele vaja! Sellest tühjast saalist sai minu ja mitme teise abilise ehk «sipelgate» eluase järgnevaks nädalaks. Kambja tervitas ...

Valguse eel

Päev algab – kui ammune lubadus. Neis hetkis on ootust, on elevust. Uus algus, mis rahutu meel mind äratab unest ta valguse eel. Ei mõista veel täpselt, mis ootamas ees, kuid süda – see aimab ja ärevalt lööb... Daisy Lappard

Ersa ja mokša otsivad ühist kirjakeelt

Aleksei Stepanovitš Aljoškin, Valga misjonipäevade kaugemaid külalisi, alati naeratav, soe ja headust lausa kiirgav luteri kiriku õpetaja Mordvast alustab vestlust viisakate tänusõnadega: «Tänan hõimurahvast, et olen siin. Ja mulle väga meeldib nende misjonipäevade üks tunnuslause: «Kõik algab kirikust, rahvas algab raamatust». Rohket Jumala õnnistust,» soovib ta. ...

Eestpalve

Viljandi Jaani kogudus palub palvetada eelseisvate koguduse juhtorganite valmiste ja koguduse ühtsuse ja üksmeele pärast. Viljandi Pauluse kogudus aga palvetab lastega perede pärast.

Teelised kirjutasid gospelkantaadi

Advendi eelõhtul saab Oleviste kirikus kuulda muusikalist lugu inimestest kui teekäijatest, keda varjab Jumal. Tegemist on Misjonikoorile ja solistidele kirjutatud gospelkantaadi «Teelised» esmaettekandega 29. novembril algusega kell 18. Suurvormi muusika autor on Misjonikoori dirigent Maarja Vardja, sõnad kirjutas koori liige Helle Reinaru. Gospelkantaate ei valmi sageli. «Teeliste» sünnilugu algas mõne aasta ...

Oma õpetajast

Hugo Lepnurm on suurepärane eeskuju inimesena, kristlasena, patrioodina. Ka tema õppemeetod oli inimlik ja iga õpilase eripära arvestav. Tunnustus, eriti mu õpetaja nimeline autasu, on tõesti rõõmustav. Omal ajal oli suurimaks tunnustuseks professorilt pälvitud kiitus. Näiteks ütles ta kord mu Peeter Süda esituse kohta muhedalt, et selles oli vajalikku saarlaslikku tüsedust. Varem olengi saanud ...