Mihklipäeva jumalateenistusel andis Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson emeriitõpetaja Juta Siirakule üle koguduse teeneteristi. Kogudus tänab sellega õp Siirakut tema ustava teenimise eest esimese hooldajaõpetajana nii Rootsi-Mihkli koguduse kui ka kiriku taastamisel 90. aastate alguses. Õpetaja Göransson ütles risti üle andes, et tänulikkusega on nagu inglitega – nad on ...
Sel aastal valis Eesti Ajakirjanike Liidu Naistoimetajate Ühendus oma Hea Sõna laureaadiks ajakirjanik Madis Jürgeni. Madis töötab ajalehes Eesti Ekspress juba 16 aastat ning tema inimesele ja eluruumile keskendunud lood on tõmmanud tähelepanu novellilaadse ülesehituse, sõnakasutuse ökonoomsuse ja teravusega, milles olukord valus-veidralt ise end väljendab. Autorilt on seni ilmunud kolm raamatut: «Ratsa ...
Neljapäeval, 9. oktoobril kell 18 toimub Tartus Johannes Esto Ühingu majas René Guénoni raamatu «Nüüdismaailma kriis» esitlus. René Guénoni teose «Nüüdismaailma kriis» (La Crise du monde moderne, 1927) eestikeelse tõlke käsikirja valmimisest (tõlkinud Haljand Udam) on möödunud juba rohkem kui kümme aastat.Haljand Udam pidas oma eluajal väga lugu ...
EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse Leht. Nr 3 (32), juuli 2008Rapla koguduse ajaleht on üks mahukamaid ja sisukamaid koguduselehti, pälvides 2006. aastal EELK kirjanduspreemia. Seekordse lehe esiküljel on Toomas Pauli jutlus 12. aprillil 2008 Rapla kirikus õpetajate Algur Kaerma, Mihkel Kuke, Tõnu Linnasmäe ja Heino Nurga 25. ordinatsiooniaastapäeva tänujumalateenistusel. Kahel järgneval lehel on pildid ja ...
Mõtterännakul Philip Yanceyga«Nähes Jumalat ootamatutes kohtades» (Allika kirjastus, 2008) on artiklikogumik, mille teemadering väga lai, sellepärast kokkuvõttev arvustus kujuneks ehk liiga killustatuks. Seega on järgnev hoopis väike tribuut kogu eesti keeles ilmunud Philip Yancey loomingule. Selle lugemine on olnud minu jaoks üks neid kogemusi, mis aidanud vabaneda teatavast identiteedikriisist – olles ...
21. juulil 1886 sündis Taagepera mail Hella Wuolijoki. Vanematelt sai ta nimeks Ella Marie Murrik. Sel ajal pidasid tema vanemad Alal kõrtsi ja just selles kohas nende tütar ilmale tuli. Praegu asub kunagises kõrtsis Ala põhikool. Ella Murriku emapoolsete vanavanemate talu oli Taagepera kandis Lupel ja sageli viibis seal ka väike Ella Marie. 1897 asusid Murrikud Valka ja seal möödus tulevase kirjaniku kooliaeg. Huvist kirjaniku ...
EluloostEdgar Hark sündis 8. oktoobril 1908 Tartus. Varsti seejärel sõitis ema koos lapsega Peterburi, kus perekond tollal elas. Siin möödusid neil ka rasked sõja-, revolutsiooni- ja kodusõja-aastad. Peterburis alustas Edgar Hark kooliteed Eesti Hariduse Seltsi algkoolis. 1920. a opteeris perekond Eestisse. Keskhariduse omandas Edgar Hark Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetas 1928. a kevadel cum laude. ...
Rene Alberi, Avinurme koguduse õpetaja: Avinurme on vanast ajast tuntud puutöötegijate poolest. Meie kandil on oma kindel nägu, mida tahame säilitada ja teistelegi näidata läbi kavandatava projekti rajada pastoraati elulaadi keskus. Sellesse elulaadi keskusesse on planeeritud toad, kus näiteks ühes saab punuda korve ja teha puu-uuret, teises tõmmata käsitsi korvilaastu ja katusepilbast, maja teises otsas oleks ...
11.–13. juunini 2010 toimub Tartus EELK kirikupäev ja vaimulik laulupidu «Mu mano tulge, latse». Juba aastakümneid on Eestis sellelaadseid üritusi korraldatud, 2000. aasta Pärnu ning 2005. aasta Tartu kirikupäev aga annavad tunnistust ilusa traditsiooni tekkimisest.Käesoleva aasta kevadel valmis kirikupäeva koduleht http://www.eelk.ee/kirikupaev2010/, kust saab jälgida ettevalmistuste käiku. Praeguseks on ...
Lood ei pea tingimata olema iseenda ristimiskogemusest. Kirjutis võib olla ajendatud ka mõne lähedase või tuttava ristimisest, mis kirjutajale hinge läinud või muul moel meelde jäänud. Hea on, kui lugu saadab ilmestav foto.Vormi ja stiili osas nõudeid pole. Ootame teie kuni 2 lk pikkusi arvamuslugusid, mõtisklusi, nostalgilisi mälestusi, aga ka niisama lahedaid pajatusi ristimiskogemusest. Parimad lood ...
Jumal teab, kui palju kordi olen seda salmi lugenud tänupalveks. Kord häälekalt, veel enam südames tänades. Lõikustänupüha toob alati südamesse selle palve, sest see on kasvanud omaks südame põhjani.Maal elades on loomulik, et aastaring on seotud ühel või teisel viisil maa harimisega. Vähem on neid, kes oma elatise saavad põllumajandusest, paljud kaevavad, külvavad, harivad ja koristavad ...
Linda ja Väino Püü päev algab vara – enne kella viit, sest neil on lehm. Lüpsikordadest kinnipidamine on üsna väsitav, aga niisugune on nende elustiil – toota võimalikult palju eluks vajalikku oma majapidamises. Nii sai otsustatud. Oli üks lühike aeg üheksakümnendate algul, kui püüti taastada kodutalud. Siis tulidki Püüd Harjumaalt Kanepi valda Linda ema tallu ja asusid põldu ...
Valga ja Östersundi praostkonna sõprus on kaks aastakümmet pikk. 2008. aasta on olnud eriline külaskäikude rohkuse poolest. Eesti noored on just naasnud Östersundi reisilt.Noortekoor ValgamaalMai lõpul käis Frösö koguduse noortekoor külas Karulas ja Harglas. 20. mai õhtul toimus kohtumine Karula kirikus. Lisaks kohalikele oli pühakotta kogunenud noori Sangastest, Laatrest ja Elvast. Östersundi ...
Kolm aastat tagasi alustas kaheteistkümnest kangest koosnev meeskond ettevõtmist, et kuulutada evangeeliumi noortele, kes Jeesusest kunagi midagi kuulnud pole. Vaja oli väga palju: visiooni, sõnumit, inimesi, kes oleksid valmis vastutust võtma, kaasaegseid vahendeid, palju koostööd ja väga palju palvet.Seda retsepti targasti kasutades on Hageri koguduse noortetööst välja kasvanud MTÜ Noorteklubi ESIK loonud ...
Et püha Franciscuse loov vaim on mõjutanud nii Viljandi Jaani kirikut kui seda võluvat väikelinna, selgus laupäeval, 4. oktoobril, mil räägiti üldisemalt Looja õnnistatud loomingust, rõhuasetusega Viljandil.Frantsiskusepäeva II konverentsil Viljandi Jaani kirikus kõnelnud ajaloolane Kaur Alttoa on uurinud frantsiskaanide tegevust Eestis, mis jäi peamiselt 16. saj algupoole, lõppedes Vene-Liivi ...