Olime end oma Mariaõeskonnas pühendanud käima ristiteed. Olime võtnud omaks Jeesuse õpetuse kõigest loobuda ja ära kaotada oma elu. Aga vist olid mõned meist liiga vähe mõelnud sellele, et usutunnistuse teise punkti kõrval on ka esimene punkt, mis räägib Jumalast kui Loojast ja Isast, kes isalikult hoolitseb nende eest, kes, nagu meie, on Tema pärast maha jätnud «maja või vennad või õed või ema või isa või lapsed või põllud» – nemad saavad «selsamal ajal sajavõrra» (Mk ...
Eestpalves on Inglise kiriku Riponi ja Leedsi piiskopkond ning Iiri kiriku Kilmore’i, Elphini ja Ardagh’ piiskopkond.
Palume Jumalalt osadust, et Tallinna praostkonna Toomkoguduse ja teiste koguduste igapühapäevane jumalateenistus võiks üheks pereks liita võimalikult paljusid koguduseliikmeid, nii et jumalateenistus oleks tõesti koguduseelu süda. Samuti palume, et uus ja ilus Viimsi kirik võiks täituda Jumalale meelepärase sisuga ja olla valla inimestele palverännaku paigaks, kust leida oma ellu kosutust.E
Isa taevas, Sina hoiad minu aegu mu sõprade keskel ja usus Sinu nimesse kasvan ning kannan vilja koos teistega.Lootuses küpsen Su põldudel, Sa kogud mu päevad kord kokku oma hooliva armastusega, just siis, kui olen Sinu jaoks valmis.Tänu Sulle!Arho Tuhkru
See käsk on meil Temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. 1Jh 4:21Käsk armastada… Miks peab seda käskima? Ja kas saab üldse armastust käsutada? Aga tõesti, Jeesus andis meile uue käsusõna – armastada üksteist, ja pealegi samamoodi, nagu Tema meid on armastanud… Jumal on küll usklikule armas. Aga ligimene oma puudustega…? – Selles ongi küsimus.Tavaliselt vist peame armastust soojaks ja imeliseks tundeks, mis inimesi tugevasti liidab. Samas teame, et ...
Kes armastab Jumalat, armastagu ka oma vendaJa üks juurdeastunud kirjatundjaist, kes oli kuulnud nende vaidlemist ja teadis, et Jeesus oli neile hästi vastanud, küsis temalt: «Milline on kõige esimene käsk?» Jeesus vastas: «Esimene on: Kuule, Iisrael, Issand, meie Jumal, on ainus Issand, ja armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega ja kogu oma jõuga! Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Mingit muud neist ...
Karksi Peetri kirikus peeti 3. septembril tänujumalateenistus, millega tähistati kiriku pühitsemise 230. aastapäeva. Jumalateenistuse viis läbi koguduse õpetaja Kalle Gaston, kaasa teenisid koguduse senine organist-koorijuht Helika Gustavson-Rätsep (sopran) ja Aaro Tetsmann (orel). Jumalateenistus oli ühtlasi Karksi kiriku kultuurisuve lõppakordiks.Kultuurisuve vältel toimus kokku kolm kontserti: 30. mail (Hans Christian Hein, orel/Taani), 17. juunil (Reinhart Gröschel, ...
Valga Jaani kirikus toimus selle aasta suvehooaja viimane kontsert lõikuskuu viimasel päeval. Suvekontsertide sari algab igal aastal tavaliselt aprillis-mais, sest talvel on kirik külm ja pole võimalik kontserte korraldada. 21. aprillil esines Elke Unt koos kooriga. Alati on toimunud kontserdid Jaani kirikus linnapäevade ajal, seekord astus 6. juunil üles ansambel Arrotajad, orelil Ene Salumäe. 7. juunil andis kontserdi segakoor Rõõm. Jaanilaupäeval esines Piedmonti ...
Kirikumuusikud pidasid Pärnus esimest suvesessiooni.Väike seltskond kirikumuusikuid kogunes Pärnu Eliisabeti kogudusemaja ruumidesse, et alustada läbi aegade esimest Usuteaduse Instituudi (UI) kirikumuusika osakonna suvesessiooni. Kohale oli tulnud nii praegusi, endisi kui ka tulevasi õpilasi ning kolm õppejõudu.Kontsert Audru orelilSamal päeval külastasime Pärnu kontserdimaja ning tutvusime sealse 50registrilise oreliga, mida hakati ehitama juba 2001. aastal, aga valmis ...
5.(Algus EK nr 33, 20.8.08.)Üliõpilane tuleb vabastada olmemuredest, s.t talle tuleb luua õppimistingimused ning samas peab ettevalmistus toimuma reaalse eluga seotult. Ülikoolides toimuv ettevalmistus ei oma seost selle reaalsusega, kuhu vaimulikke tööle saadetakse. Ülikoolis pole õppijal praktikat ega kokkupuudet kogudusega. Ühtlasi jõuti järeldusele, et mõtte nõrgaks kohaks on, kuidas säherdust kloostrit teha. Sama töörühma arvates oli kiriku eesmärk rahuriigi edendamine ...
Olime erutatud ja mures nagu väga paljud – Gruusias oli alanud sõda –, kui istusime Iisaku pastoraadis ja akna taga õues sadas seenevihma. Minu palvel rääkis sealne pikaaegne organist Judith Kulvere endast ja oma elust. Kõik inimlik ja elus oluline sai sel päeval justkui erilise mõõtme. Seekord pole «meie Judith», nagu paljud teda kutsuvad, küpsetanud oma kuulsat kringlit, lepime poest ostetuga. Tahes või tahtmata võtan märkamatult üle koduse kõnetusvormi Judith.Lahe ...
Eesti Ajaloomuuseum pidas 11. septembril oma muuseumipoe (Suurgildi hoone juures Börsi käigus) teist sünnipäeva.Kahe aasta jooksul on lisaks Eesti Ajaloomuuseumi enda väljaannetele müüdud edukalt teiste muuseumide toimetisi ja ajalookirjandust eri kirjastustelt, nii et seal on Eesti vast kõige esinduslikum ajalookirjanduse valik. Poes on olemas Eesti muuseumide välja antud uurimusi Valgast Haapsaluni ja Narvast Pärnuni, Halinga ja Juuru muuseumist ning maanteemuuseumist ...
21. september meenutab evangelist Matteuse märtrisurmaKanoonilise pärimuse järgi olevat apostel ja «vanima» evangeeliumi autoriks peetud Matteus sündinud Alfeuse pojana Galileas. Enne Jeesusega tutvumist teenis Matteus elatist maksukogujana, tölnerina, ja oli sellepärast juutide poolt põlustatud. Matteuse evangeeliumis kirjeldatakse, et Jeesuse kutsel jättis ta oma ameti ja ühines tema õpilastega (Mt 9:9). Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka (Mt 10:3). Pärast ...
Vahel võib kuulda kurtmist selle üle, et kirikuid ja usutunnistusi on liiga palju. Kui Jumal on üks, miks teenitakse teda nii erinevate viiside ja vormidega? Kas poleks parem olla üheskoos ja tunnistada usku ühetaoliselt? Kristlaste omavahelised vaidlused lahkarvamuste üle parema jumalateenistuse, õpetuse õigsuse ja eluviisi puhtuse küsimustes lähevad sageli sedavõrd tuliseks, et kannatada saavad omavaheline ...
Üks toredamaid raadiosaateid, mida viimasel ajal kuulama olen juhtunud, kannab pealkirja «Väikesed õnnehetked». Tegemist on «Ööülikooli» arhiivis praegugi kättesaadava loenguga, kus Tartu ülikooli õppejõud Pille Valk kõneleb paljudest asjadest: hingsusest, ajatajust, seotusteadvusest, neonatoloogiast ja baasturvalisusest.Suur osa inimese elust kulub minevikus tehtud eksisammude või käestlastud võimaluste kahetsemisele ja teiselt poolt millekski eelolevaks valmistumisele, ...