Slava Ukraine

Lehenumber 6. august 2008 Nr 31 Archives - Page 2 of 3 - Eesti Kirik

Vaimse hinguse kandja

Kui 1948. aastal lahkus Viru-Jaagupi pastori kohalt Jaan Kiivit, kes oli teeninud siin 1934. aastast 1948. aastani, olid kihelkonna inimesed väga nukrad, sest Jaan Kiivit oli leidnud nendega ühise keele. Ta oli väga tark, vaimselt rikas mees, Leipzigi (1959), Praha (1959), Helsingi (1963) ja Pariisi ülikooli (1963) audoktor.Loodetavasti samasugust vaimset hingust tajus Viru-Jaagupi ki­­hel­kond jälle 1960.–1994. aastani, mil kogudust teenis Madis Oviir.Hing ei murdunudMadis ...

Kooli- ja kirikuõpetaja Madis Oviir

Madis Oviir (16.07.1908–2.07.1999) juulis 1998 Viru-Jaagupi kiriku ees. Foto: Maria Strauss Pastor Madis Oviir oli Viru-Jaakobi koguduse õpetaja üle kolmekümne aasta (1960–1994). Tema inimesearmastus ja eluaegne mure Eestimaa saatuse pärast on jätnud kestva jälje nii püstitatud ausammaste kui kodulooliste, folkloristika- ja teoloogiaalaste uurimistööde ning artiklite näol. Õe õhutusel õpetajaksMadis Oviir oli lahke ja huumorimeelega inimene, kes arvas, et pastorimaneerid talle eraelus külge ei jäänud. Jaanikuul 1990 jutustas ta oma elust Laura Hallikule uurimistöö ...

Eesti kiriku esimesele piiskopile mõeldes

Piiskop Jakob Kukk (9. sept 1870 – 25. juuli 1933)  75 aastat tagasi 3. augustil oli ajaleht Eesti Kirik kantud leinameeleolust ja täis mälestusi vaba rahvakiriku esimesest piiskopist Jakob Kukest. Matusekõne Tallinna Toomkirikus pidas 28. juulil 1933 praost Aleksander Kapp. Toonane ajaleht kirjutas: «Piiskop Jakob Kukk on surnud! See sõnum lendas tuulekiirusega läbi Eestimaa ja äratas igalpool tähelepanu, leina ja kurvastust. Sest meil on ainult üks piiskop olnud, ja see oli Jakob Kukk! Piiskopi ameti mõiste on meil ...

Meenutatakse orelimeister Kesslerit

Karksi kiriku kultuurisuve raames on toimunud juba kaks suurepärasel tasemel kontserti. 30. mail, oreli 160. sünnipäeva puhul andis orelikontserdi Hans Christian Hein Taanist ning 17. juunil astusid orelimeister Wilhelm Müllverstedti sünniaastapäeva puhul üles bariton Reinhart Gröschel Saksamaalt, sopran Helika Gustavson-Rätsep ja organist Aaro Tetsmann. Et Karksi kogudus on olnud tihedalt seotud muusikuteperekonna Saebelmannidega, siis pidas neist paeluva ettekande ...

Pauluse aasta

Paulus Väljaspool Müüre. Selle kiriku all Roomas on arvatavasti maetud Paulus, tulise keelega apostel. Foto: Hannes Heinsar 29. juunil võivad kõik Peetrid ja Paulid oma nimepäeva pühitseda. See daatum kristlikus kalendris kuulub nimelt Peetrusele ja Paulusele, kes olid küll väga erinevad isiksused, kuid keda peetakse õigusega ristiusu tugisammasteks.Teada on, et Paulus sündis Tarsuses (kreeka Tarsos), Väike-Aasias, 7. ja 10. aasta vahel. Meie ajastu, mis peab lugu aastapäevadest ja juubelitest, ei saanud mööda vaadata sellest peadpööritavast uudisest, et meie kõige kuulsam apostel saab 2000 ...

80 aastat tagasi

30. juunist 2. juulini oli Eestimaa IX üldlaulupeo võimuses. Vaimulikud laulud, mis siiani ikka laulupidudel olid kõlanud, said seekord kavast «välja visatud». Küllap arvati, et riik on juba nii tugev, et Jumala abi pole enam tarvis. Nii nagu praegugi. Tuttav lugu, eks ole? Peol vaimulik muusika siiski kõlas. Tallinna Kaarli kirikus kandis linnade ühendkoor ette Händeli oratooriumi «Messias». Tõsi küll, mõneti kärbitud kujul, mida aga oli tehtud erilise vastutustundega. ...

Laevahukk mesisel saarel

Pealinna Vallettat kaitsevad mere poolt mitmed kindlused ja bastionid. Tänapäeval on need korda tehtud ja turistide jaoks avatud. Fotod: Kristel Neitsov «Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli,» öeldakse Ap 27:39 Pauluse laevahukust pääsemise loos. Esimesel kokkupuutel ei teadnud Paulus kohast midagi, kuid pärast talvitumist sõbralikul Malta saarel olid tema suhted kohalikega väga head, mille tõenduseks seisab Ap 28:10 «... ja kui me hakkasime merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.» Erinevalt Pauluse laevameeskonnast teadsin mina Malta saarele jõudes, mis maaga on tegemist, kuid ...

Urmo Saks endast

Ma defineerin end ärakaranud saarlase pojana. Üsna tihedad «juurikad» on vanaema kaudu Kihelkonna kandis. Mingil kombel saab öelda, et olen põlvnemise poolest vandiraiuja. Vandiraiujate ala jääb Kihelkonnast põhja poole – see on Tagamõisa poolsaare ja Veere kant.Üles olen kasvanud Pärnu lähedal – kah mereäärne linn. Kunagi oli jutuks, et Vändra võiks olla see koht, kus teenida. Aga kui mõtlema hakkasin, et meri jääb ikka tervelt 30 km kaugusele, siis jäi mõte katki. Marko ...

Kogudustel on potentsiaali

13. sajandi lõpukümnendeil ehitatud kivist Muhu Katariina kirik taaspühitseti 1994. aasta mais. Muhu ja Pöide kirik on üheaegselt kaks sarnast, samas vastandlikku näidet: esimene tänu annetusele remonditud, teine juba peaaegu 70 aastat taastamist ootav. Kerge pole olnud ka kogudustel, kus kahe peale liikmeid kokku alla kolmesaja. Pöide kiriku süütas välgunool 1940. aastal, varemete hävimise kaitseks on pühakojale ja selle massiivsele tornile pandud katus. Kirik, mille uksed on enamasti suletud, ootab ikka veel taastamist. Muhu kirik põletati 1941, Rootsi koguduste ...

Teeliste kiriku valvuri päevik Amblast

Evi Sepp oli üks hoolsatest kirikuvalvuritest, kes hoidis teelistele Ambla kiriku ukse valla 3. augustini. Foto: koguduse arhiivI osa31. mai AD 2008 Homsest kahe suvekuu nädalalõppudel ootame jälle teelisi kirikusse. Laupäeva õhtupoolikul kogunesid töötegijad ja leerilapsed, kes homsel jumalateenistusel saavad leeriõnnistuse, talgu korras oma üle 750 aasta vanust pühakoda koristama.Ikka jälle vaatad, et muistsete ehitajate töö on super, samuti majapidajate hool kõigil aegadel. Näiteks meenutab endise õpetaja praost Vatteri tütar, kui raske oli Vene ajal saada katusekive, ja siiski need saadi.Kiriku ...

Piirilinna värske suunamärk

Vastpühitsetud Narva kiriku torn saab 20. augustil valgustuse, mis avatakse õhtuse kontserdiga «Rütmid ja värvid». Foto: koguduse arhiivVeel sel nädalal oli ajakirjanikul eksklusiivne ja kergelt kõhedust tekitav võimalus sõita ehitajatele mõeldud kipaka väliliftiga Narva Aleksandri Suurkiriku vastvalminud torni viimistlustöödeks ehitatud tellingute ülaossa. Järgmisel nädalal seda võimalust enam ei ole, sest torniosa ennistustööd lõpevad ja torn pühitsetakse. Üldse on Narva elanikel ja külalistel olnud võrdlemisi haruldane võimalus kaasa elada katedraali taassünnile.Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu ...

See meie Kuressaare Laurentiuse kirik…

Suure igatsusega ootasime aega, millal saame jälle oma kirikusse minna jumalasõna kuulama. See aeg tuli. Nüüd oleme juba mõnda aega võinud seal olla. Muidugi on kõik alles poolik. Remont on käsil, igal pool on veel palju teha. Lagi on ainus, mis on lõplikult korras. Nii hea on kujutada ette, et ka seinad, põrand, kirikupingid, rõdud, altariruum ja üldse meie pühakoda uue värske ilme saab. Oleks see juba rutem valmis!Suure armastusega soovime ju kõik seda, igaüks toob oma ...

Jüri kirikul katus peal

Jüri kirik saab sügiseks täiesti uue ilme. Tänaseks on kiriku pea sajandivanune katus välja vahetatud, augustikuuga peaksid lõppema välisfassaadi, tornikiivri ja treppide taastamistööd.«Tegemist on tõesti kapitaalse tööga, sellisega, mida iga inimpõlv ei pruugi nähagi – vana katus pärineb aastast 1914,» ütles Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots. Uus katus valmis peamiselt Rae valla toetusel, maksma läks see pool miljonit krooni, kokku toetas Rae vald renoveerimistöid aga umbes ...

Rahvarohked briljantleerid Võrumaal

Tänavu avanes mitmel Eestimaa kogudusel võimalus tähistada briljantleeri ja seda iseäranis rohkearvulise osavõtjaskonnaga. 8. juunil peeti Urvaste kirikus briljantleeripühateenistust 35 osalejaga. Selle arvu ületas aga 27. juulil Vastseliina kogudus, kus õpetaja Toivo Hollo pidas jumalateenistust 44 briljantleerilisega. Neist vanimal, 96aastasel Julius Ruusil möödus leerist koguni 79 aastat.Põhjus, miks tänavu pidulikku briljant- ehk teemantleeri mitmel pool tähistatakse, on ...

Taavi Hollmann valiti tagasi

Eesti Metodisti Kiriku kõrgeima seadusandliku ja korraldava kogu – aastakonverentsi istung peeti sel suvel Pärnus Agape keskuses.Aastakonverentsi juhatas ÜMK Põhjala ja Baltikumi piiskop Øystein Olsen Norrast. Kokku oli tulnud ligi 90 EMK vaimulikku, tegevpastorit, kaplanit, koguduste ilmikdelegaati ja külalist. Osalesid nii Leedu Metodisti Kiriku kui ka Läti Metodisti Kiriku kolmeliikmeline delegatsioon ning väliskülalised USAst.Konverentsil kinnitati EMK vaimuliku töö ja ...