Slava Ukraine

Lehenumber 30. aprill 2008 Nr 20/21 Archives - Eesti Kirik

Põlva kogudus sai päranduse

Pühapäeval, 13. aprillil külastas Põlvat proua Salme Foulds Kanadast, kes hommikuse jumalateenistuse järel andis Maarja kirikus kogudusele üle ümbriku Põlvas sündinud, ent Kanadas surnud Albert Parrase pärandusega.Albert Parras sündis 24. veebruaril 1915. aastal ning veetis oma elu algusaastad Põlvas. 1944. aasta sügisel põgenes ta koos abikaasaga Rootsi ning 1948. aasta novembris asusid nad miinitõrjelaeva Walnut pardal teele Kanada poole. Sama aasta 13. detsembril saabusid ...

Laulge ja olge rõõmsad

Tallinna Jaani koguduse kammerkoor tähistas oma 15. sünnipäeva meeleoluka kontserdiga. Foto: erakoguNeed sõnad ütles kontserdi sissejuhatuseks oma kammerkoorile Tallinna Jaani koguduse õpetaja dr Arne Hiob. Oli pühapäev, 20. aprill, päev, mis kirikukalendris kannab nimetust Cantate – laulge. Just selle pühapäeva oli Jaani kammerkoor valinud oma 15. aastapäeva kontserdiks. 15 aastat tegevust – mis sinna mahub? Alustatud sai noorte kammerkoorina, mida juhatas Reet Lend. 1998. aastal hakati koori võtma ka vanemaid lauluhuvilisi ja koor sai nimeks Benevolentia (Hea Tahtega). ...

Kirikukoorist ja koorilaulust

Elav mõttevahetus Ene Üleoja, Eesti Koorijuhtide kutsekoja IV kategooria kutsetunnis­tuse värs­ke  omaniku Sigrid Põllu ja Lia Salumäe vahel koori rollist jumalateenistusel.  Foto: Tiiu PikkurKirikumuusika Liidu konverentsil «Kirikukoor XXI sajandil» arutleti kirikukoori osast jumalateenistusel. Küsiti, kas kirikukoor peaks laulma ainult kirikus või sobiks ka mujal esineda ja milline on koori osa hingehoidlikul tööl.Et oleme laulurahvas ja suurte traditsioonidega üldlaulupeod on välja kasvanud vaimulikest laulupidudest, siis kutsus kultuuriminister Laine Jänes kirikukoore aktiivsemalt üldlaulupidudel osalema. Ehkki 2009. aasta laulupeole on registreerunud 13 000 ...

Välis-Eesti kirik piiskopkonnaks muutumas

Sinodisaadikud Eesti Maja õuel. Foto: Eesti EluE.E.L.K. USA Esimese praostkonna sinod peeti Los Angelese Eesti Majas. Mullu peapiiskopiks valitud Andres Taul viibis esimest korda mainitud praostkonna sinodil. Kohalik õpetaja Jüri Pallo oli sinodi peakorraldaja. Lisaks võttis sinodist osa E.E.L.K. Kanada praost ja Hamiltoni koguduse õpetaja Hannes Aasa.Välis-Eesti piiskopkondPeapiiskop Taul pidas loengu EELK elust ja sisust. Ta ütles, et 25 aasta jooksul, mil ta on olnud Toronto Peetri koguduse õpetaja, on ta pidanud 1285 ...

Seitse õpetlikku päeva Namiibias

13.–21. aprillini viibisid peapiiskop Andres Põder ja assessor Urmas Viilma Namiibia pealinnas Windhoekis, kus pidasid ettekande konverentsil ja tutvusid maa kirikueluga.Konverentsil olid koos Kurhessen-Waldecki partnerkirikud. Tegemist oli sõpruskirikute traditsioonilise kokkusaamisega, mida korraldatakse kahe aasta tagant ühes lepinguriigis. Viimati kohtuti Tallinnas 2006. aasta juunis. Lisaks Saksamaa eelnimetatud kirikule ja Eestile olid kohal ka esindajad Lõuna-India, ...

Elu algab sõnast

«Esimene asi, mida Jumal käskis inimesel teha, oli elusolenditele nimed panna. Inimese esimeseks tööks sai seega elu dokumenteerimine. Keel on seotud meie inimeseksolemise ja jumalasuhtega,» väidab Chris Wallis, vitši (wichí) kirjakeelsuse projekti juht Salta provintsis Põhja-Argentiinas. Projekti rahastab Argentiina Piibliselts. Tööd tehakse koos anglikaani piiskopkonna diakooniaorganisatsiooniga Asociana. Misjonärid on Salta indiaanikogukondades tuntud alates 1910. ...

Häid kaastöölisi tuleb hoida ja julgustada

Võru  praostkonna vaimulike read ootavad täiendust. 2008. aasta sinodil: esireas praost Urmas Nagel, peapiiskop Andres Põder, tagumistes ridades Toivo Hollo, Margit Lail ja Andres Mäevere, Toomas Nigola, Jaak Pärnamägi, Mait Mölder, Üllar Salumets ning Malle Kruusma. Foto: Hannes HeinsarKui Võru sinodilised 10. aprillil Põlva koguduse leerimajja jõudsid, oli Võru maavanem Priit Sibul läinud ühele teisele, samavõrra olulisele konverentsile. Oma tervituskirjas aga ütles ta nii: «Maavalitsusel on kindel soov kaasata edaspidistesse maakonna arengut puudutavatesse küsimustesse senisest enam kirikut. Eelkõige näen kiriku olulisust kavandatava maakondliku haridusstrateegia kujundamises.»Konverents Ruusal, millest maavanem osa võttis, kandis pealkirja «Miks ja mida ...

Mehelik saab olla mitmel viisil

Suvel toimub Pilistveres tunnustust vääriv ettevõtmine – isadele ja poegadele (aga ka ristiisadele ja vanaisadele) mõeldud neljapäevane laager, millega püütakse väärtustada mehepoegade koos oldud aega.Eesti mehed on uuringute järgi tööga ohtlikult ülekoormatud ja peavad end põhivastutajaks perekonna eest. Lisades sellele alkoholi, tubaka ja stressi kahjustava mõju, on tulemuseks teiste Euroopa meestega võrreldes kümme aas­tat lühem eluiga. Möödunud aasta sügisel ilmus ...

Nissi koguduse õpetajalt

2007. aastal juhtis meie mõtteid salm Piiblist, kus Issand ütleb: «Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka?» (Js 43:19). Nüüd, kus kokkuvõtted eelmisest aastast on juba ammugi tehtud, võib tagasi vaadates öelda, et Nissi koguduses on see Jumala sõna eelmisel aastal tõeks saanud. Nissi kogudus on üks tavaline maakogudus, samasuguste probleemide ja muredega nagu ka paljudel teistel kogudustel. Koguduse elu on kindlasti väga tugevalt mõjutanud see, et pole ...

Jumalat tunnevad nii pisikesed kui ka suured

Jüngritel oli tõsine kartus selle ees, et Jeesus neilt ära võetakse. Evangeeliumides võime ju näha, kuidas jüngrid võitlevad kõigiti selle vastu, et Jeesus nende juurest ära läheks. Mingil hetkel läks see vastuseis või vastumeelsus nii suureks, et kui Jeesus kuulutas, et ta peab kannatama ja surema, oli Peetrus see, kes viis ta kõrvale ja sõitles... sõitles nii, et Jeesus pidi talle ütlema: «Tagane, vastupanija, sest sa ei mõtle Jumala, vaid inimese viisil!» Samuti ...

Nissi Maarja kirik saab tänavu 135aastaseks

Vaade üle avaruste Nissi Maarja nägusale kivikirikule. Foto: koguduse arhiivNissi Maarja kirik on ehitatud aastatel 1871–1873 Peterburi arhitekti David Grimmi kavandi järgi meister Hindrek Jakobsoni poolt. Mitte kõik historistlikud kirikud ei ole nii kaunites proportsioonides ja monumentaalselt terviklikud kui Neitsi Maarjale pühendatud Nissi kirik. Kooriruumi värvikateks rõhuasetusteks on suuremõõtmelised Riias valmistatud vitraažaknad «Evangelist Johannes», «Apostel Peetrus» (autor H. Beyermann, 1902), mainimata ei saa jätta stiilset pseudogooti ...

Püha Vaimu ootus

Kristus ütleb: «Ja kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde.» Jh 12:32See on Jumala eesmärk – tõmmata meid enda juurde. Ta soovib oma lastega puhast, rikkumatut osadust. Selline on armastuse olemus. Vähe on usust või isegi teadmisest, et armastatu on olemas. Armastajad igatsevad teineteise järele, soovivad olla koos ja jagada ühist elu. Nii igatseb ka Jumal meie järele.Meie oleme oma loomu poolest Jumalast kaugel. Ja ega me tema lähedust väga ...

Ühendades jõud, suudame enam

Lea ja Heikki Ylönen jäid pärast abiellumist elama Eestisse, sest siin on paljugi ära teha. Foto: Merje MändKuus aastat tagasi sai Nissi kogudus üle 40 aasta taas oma õpetaja – Lea Jants-Ylöneni, toona Lea Jantsi. Abikaasa Heikki Ylöneniga tutvus õpetaja Soome Hakunila sõpruskoguduse kaudu, millega kogudusel sidemed juba 15 aastat.Heikki tuli Hakunila kogudusega Nissi kirikule külla puid istutama. «Ilm oli kole külm ja ükski istutatud puu paraku kasvama ei läinud, aga armastus läks,» muheleb Heikki. Paar laulatati 2004. aastal Tartu Jaani kirikus. Elama otsustati jääda Eestisse, ...

Killuke taevast

 Päev algab teed, kuis ikka on ta alanud –piiskhaaval valgust juurde kallates...Soe paitus levib üle suurte metsadeja täidab viimaks varjud, puude alused.Üks habras taim seal ootab oma aega,et uhkelt lahti lüüa õienupp.Erksiniselt kui killukene taevastta särab puude varjus muretult.Kolm kastepiiska õielehtedel,nad naeru sillerdavad päikse poole.On Looja silmad need, mis kõikjalenii valvsalt jätnud oma hoole. Daisy Lappard 

Vennastekogudusel on lahutamatu osa

«Kõik kirikuinimesed, nii vähe kui neid on, kümme-viisteist inimest, käivad neljapäevaõhtuti ka palvemajas,» teab vennastekoguduse vanem Jüri Pootsmaa. «Kõik kirikuinimesed, nii vähe kui neid on, kümme-viisteist inimest, käivad neljapäevaõhtuti ka palvemajas,» teab vennastekoguduse vanem Jüri Pootsmaa. Kakskümmend viis aastat vennastekoguduses sõna kuulutanud ja viimased seitseteist aastat koguduse vanema ametit pidanud Jüri Pootsmaa on valmis kas või une pealt koguduse tegevusest aru andma: «Vennastekogudus on minu elu ja luteri kiriku tuumik. Oleme kirikuga väga tihedalt seotud, sest vennastekogudusel on ju ainult kaks ...