Inimese vabadust on ikka mõistetud vaba liikumisena, kuhu aga soovime. See asi on meile eestlastele hästi tuttav, kuigi kipub juba ununema. Polnud meil ju omalgi maal võimalik minna, kuhu tahtsime, rääkimata välismaale sõidust. Meie rannad olid impeeriumi piirialad ja sinna ei tohtinud minna. Kuid just õigust käia vabalt sisse ja välja on peetud üheks vabaduse tunnuseks. Ka vabadusekaotust ehk vanglakaristust ...
Kes selles ütluses kahtleb, võib ise juunikuus sõita Lapimaale nautima polaarpäeva, mõnele kõrgemale tundrule tõusta, istuda lumele või vettiva lumejänese valmis voolida.Reisiseltskond Pajala kiriku trepil. Kui Eesti Kiriku lugejate esimene reisigrupp Norra piiri äärsele Saana mäele tõusis, õitsesid mäe jalamil kullerkupud. Tagasiteel mereäärsel Kalajoel sealset ...
Miks oma õigust ajan taga,läen läbi müüri,tulest, veest,ei lõppu paista sellel rajal,vaid pettumustest kibe meel. Tean – unustades alandlikusvaid omakasu silme ees,ei kogeda saa tõelist rikkust,kuid loobudes võib tulla see... Sind palun, Issand, raputamu kõrki südant rumalat,meelt alandlikku vajan ma,et kuulda mõistaks Jumalat.Daisy Lappard
Eesti Kiriku selle suve reisi eesmärgiks oli seatud tutvumine lestadiusluse vaimuliku pärandi ja Lapimaa loodusega ning teelistele avatud kirikute külastamine. 1952. aastal valminud Enontekiö (Hetta) kiriku altariseina on kujundanud kunstnik Uuno Eskola. Õnnistava Kristuse kujutamine üle talvise põhjamaise looduse, inimeste ja loomade teeb selle fresko eriliselt kõnekaks. Kuid nagu Lapimaa ja erinevad lestadiuslikud rühmad ei piirdu vaid Soomega, nii ...
Pilistvere, Käsmu ja Räpina kogudus ning vaimulikud Hermann Kalmus, Margit Nirgi ja Urmas Nagel. Samuti on eestpalves koguduste juhatuste esimehed Jaanus Lohur, Helgi Mannov ja Raivo Võlli. Issand, kingi meile siirast ja omakasupüüdmatut armastust kaasinimeste vastu. Õpeta meid tegema häid tegusid ja teenima ligimest Sinu nime kiites. Issand Jumal, täida meie süda alandliku ja kannatliku meelega, et see ei väsiks ...
Reisi üheks osaks oli lisaks Laestadiuse jälgedes käimisele ka sealse loodusega tutvumine. Võrdlemisi tasaselt maalt pärit eestlasi paeluvad eelkõige kõrgused.27 tublit matkajat on jõudnud 807meetrise Taivaskero mälestustahvli juurde, mis teavitab, et seal süüdati 1952. aastal Helsingi olümpiamängude tuli. Grupist neli väledamat on alustanud juba laskumist, ega ole pildile jäänud.Mägisemate piirkondade rahvaste keeltes on ...
Lestadiuslased on tõsimeelsed kristlased.Elmar Reinsoo Pajala kalmistul Laestadiuse haual. Reisijuhi Urmas Orase koostatud materjalis, mida igaühele välja jagati, võis lugeda, et «lestadiuslus on 19. sajandi keskel tekkinud luterlik äratusliikumine, mille liikmeid leidub põhiliselt Soomes, Rootsis, Norras, Põhja-Ameerikas, aga ka Eestis.» Liikumine on oma nime saanud rootslasest pastori Lars Levi Laestadiuse ...
Maarja-Magdaleena päeva eelõhtul, 21. juulil avati 11. augustini kestnud XV kirikumuusika festival Raplas, mida rahvasuus austavalt kirikumuusika pealinnaks on hakatud kutsuma. Ettekandele tuli Franz Joseph Haydni (1732–1809) «Aastaajad» Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestri esituses. See, et tegemist oli Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestriga, üllatas paljusid kontserdikülalisi. ...
Suvi on tore aastaaeg. Pärast pikka ja külma talve tahame nautida sooja ning päikesepaistet. Tahame olla vabamad, pühendada rohkem aega endale ja oma lähedastele. Suvi pakub ka hea võimaluse mitmesugusteks kultuuri- ja meelelahutuslikeks üritusteks. Kontsertidel ja festivalidel käivad tuhanded inimesed. Paljud üritused toimuvad ka kirikutes ja on hea, et inimesed koos käivad, end ühise perena tunnevad, paremate ...
Ülo Kalm annab peapiiskop Andres Põderile üle kirikuvõtme. Pühapäev, 12. august oli Noarootsi Püha Katariina koguduse rõõmupäev – pühitsetud sai taastatud Rooslepa kabel. Pidulikust sündmusest oli tulnud osa saama hulgaliselt rahvast lähedalt ja kaugelt. Jumalateenistusel kõlasid eesti ja rootsi keel käsikäes ja võimsalt kostsid kahes keeles lauldud koraalid. Põline rannarootslaste ala ...
Mälestuspäevast osavõtjad Jaan ja Lydia Muru haual Tormas.9. augusti õhtul toimus Torma Maarja koguduses õpetaja Jaan Muru (9.12.1900–25.7.1987) mälestusõhtu tema 20. surma-aastapäeva puhul. Torma koguduses on neid, kes mäletavad seda isalikku, rahulikku ja tasakaalukat meest, kes oli koguduse hingekarjane 19 aastat. Mälestusõhtule oli tulnud ka Paistu koguduse õpetaja Raivo Asuküla, sest Jaan Muru oli nii ...
1. lk TEELISTE KIRIKUD Sirje Semm. Iga päev paarsada turisti Kuivastu-Kuressaare maantee 12. kilomeetril Muhu saare suurimas Liiva külas asub Muhu Katariina kirik. 2. lk Tõnu Linnasmäe, Ambla Maarja koguduse õpetaja. Valgustuse projekt Viimaste kohalike omavalitsuste valimiste tulemusena sai Ambla vald oma etteotsa uusi inimesi, kes asusid aktiivselt tegelema valla arengukavaga, et edendada ja arendada kodukandi elu. Ingmar ...
Sel suvel on meie kirikus päris palju aru peetud ja väideldud seeüle, milline muusika ja millised kontserdid kirikusse sobivad. Teemat on lahatud koguni ühel konverentsil. Ilmselt on see teema aktuaalseks muutunud tänu sellele, et kirikutest on saanud hinnatud kontserdipaigad. Ja kui varem toimusid pühakodades rohkem klassikalise muusika kontserdid ning sagedamini linnades kui maal, siis nüüd on lisaks orelifestivalidele ja ...