Konsistoorium kuulutas mais vakantseks viie koguduse õpetaja ametikoha: Pindi, Põlva, Pärnu-Jakobi, Rakvere ja Mehikoorma koguduse.Et Pindi, Pärnu-Jakobi ja Mehikoorma kogudust teenisid selle aasta kevadeni diakonid, vastavalt Mait Mölder, Tõnu Taremaa ja Jaak Pärnamägi, siis pärast nende ordineerimist õpetajaks kuulutati kirikuseaduse alusel nende koguduste õpetaja ametikoht vakantseks. Kandideerimisavaldus ...

Haapsalu linna juhid pidasid 1994. a aru, mida ordulinnuse ja lossipargiga õieti ette võtta saaks. Linnavalitsuse plaan oli tuua sinna vanamuusikat, ning et ettevõtmine õnnestuks, kutsusid nad ürituse kunstiliseks juhiks Toomas Siitani, kes veab seda vankrit tänaseni. Festivalil on palju võimalusi, sest vanamuusika hõlmab ju pea 1000aastast perioodi, viimasel ajal on põhirõhk siiski barokkmuusikal. Samas on ...

Vigala Maarja kiriku kriminaalmenetlust alustati 2006. aasta veebruaris Lääne Ringkonnaprokuratuuris. Ebaseaduslik tegevus kirikus aga leidis aset oluliselt varem ja seega võib öelda, et nüüdseks juba pea kolm aastat kestnud saaga on kõiki osapooli rahuldava lõpuni jõudnud. Samas vajab teema põhjalikumat käsitlust, sest asi jõudis niikaugele just osapoolte teadmatuse tõttu ning andis valusa ...

28.–29. septembrini võõrustab Räpina Miikaeli kogudus eesotsas praost Urmas Nageli ja kirikumuusik Kristiina Nageliga III Hugo Lepnurme muusikapäevadest osavõtjaid. Hugo Lepnurme Muusikaühing korraldab muusikapäevi juba kolmandat aastat eesmärgiga ühendada kirikumuusikuid erinevate teemadega foorumil, pakkuda enesetäiendust, üksteisega kohtumisi ja esinemisvõimalusi ning leida lõimumist eri ...

19. juunil esitleti Usuteaduse Instituudis «Diakoonia käsiraamatut». Raamatu näol on tegemist esimese eestikeelse diakooniakoolituse põhimaterjaliga.Vastilmunud raamat sisaldab esimest põhjalikumat arhiiviallikatel rajanevat uurimust Eesti luterliku hoolekande ja diakoonia ajaloost. Käsiraamatu toimetuskolleegium dr Riho Saardi juhtimisel on püüdnud ühtede kaante vahele mahutada nii teoreetilist kui ka ajaloolisest ...

PALVERÄNNAKViis aastat tagasi 22. juunil alustasid Tiit Pruuli ja Raido Rüütel kaaskonnaga projekti Rolling Estonians (veerevad eestlased) läbi kõikide mandrite. Olles vastutav retke autotehnilise õnnestumise eest ja seega üks juhtidest, tegi Raido Rüütel kogu reisi veeremis kaasa, puhates kodus üheksateist kuud väldanud rännakust kokku vaid kolmel korral. Sündmuste algtausta minu jaoks määras mu ...

10. juunil seadis peapiiskop Andres Põder Toronto Vana-Andrese kirikus Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopi ametisse dr Andres Tauli.Ühispilt Toronto Vana-Andrese kirikus pärast jumalateenistust. Imeliselt kaunis oli Torontos see pühapäev. Ilm oli ideaalne ning umbes pool tuhat eestlast lähedalt ja kaugelt täitsid ruumika kiriku just sobivalt. Vana-Andrese kirik on ehitatud 19. sajandi lõpul šoti presbüterlaste ...

Oma esimesel palverännakul Hispaanias Santiago teel käis kirjastaja Tiina Ristimets seitse aastat tagasi.Tiina Ristimets leidis teekon-nalt vastused küsimustele ja julguse võtta vastu otsuseid.Palverännakule mineku mõte tuli mul peamiselt isiklikust sisemisest vajadusest oma elus midagi muuta. Selleks tuli aeg maha võtta, et oma mõtteid koguda ning unistusi sügavamalt kuulata ja tunnetada. Piiride ületamineSantiago teed soovitas ...

Pühapäeval, 10. juunil, kui Toronto Vana-Andrese kirikus seati ametisse peapiiskop Andres Taul, said õnnistuse ka kaheksa E.E.L.K. vastvalitud assessorit, teiste seas Tartu Pauluse koguduse õpetaja praost Joel Luhamets. See tähendab, et nüüdsest on õpetaja Luhamets üheaegselt kahe kiriku assessor. Kommentaariks ütleb ta Eesti Kirikule, et teda assessori kandidaadiks esitanud Andres Tauli mõte oli lähendada kaht Eesti luterlikku kirikut, seades eesmärgiks nende ühinemise. ...

Eelmise aasta lõpul võis G-galeriis vaadata Jüri Arraku näitust «Salastatud tekstid», kus esitleti ka maali «Ristija Johannes». See on Arrakul teine kord kujutada seda tähelepanuväärset, kuid sageli tagaplaanile jäävat piiblitegelast. Ristija Johannest kirjeldatakse evangeeliumides kui meest, kes oli riietatud kaamelikarvadest valmistatud rõivastesse ning kandis nahkvööd. Oma ...

Helme kihelkonna lõunapiiriks on Eesti-Läti riigipiir. Riigi- ega keelepiir ei takista helmelasi jagamast palveosadust lõunanaabritega. Kontakt on leitud Ergeme ja Karki kogudusega.Ergemet ja Helmet seovad ühised ajaloolised kannatused. Mitmed Liivimaa pinnal peetud sõjad on laastanud meie kirikuid. Viimane suur sõda jättis mõlema koguduse kirikud varemetesse. Ergeme kogudus peab jumalateenistusi kogudusemajas. Ergemest ...

Maestro Roman Toi jõudis Eestisse vahetult pärast aprillisündmusi. Ta on hästi kursis sellega, mis siin juhtus. Maestro Roman Toi on Viljandi linna aukodanik, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia ning Viljandi Kultuuriakadeemia audoktor. «Olen esitanud endale küsimuse, miks see nii läks. Teatud võrdlusi võib teha 20. aastate Eestiga. Nägin Viljandis pärast Vabadussõda iseseisvuse loomist. Sakslasi oli siis ...

Buenos Airese vaikses ja rohelises Vicente Lopezi linnaosas, otse presidendipalee müüri taga seisab troopiliste puude all valge modernne, kuigi mitte väga uus kirik.  Tegemist on reformatsioonikirikuga, nagu teadetetahvlil hispaania keeles kirjas. Kui sisse astud, märkad ühel pool sissekäiku Argentina lippu, teisel pool tervitab aga tuttav sinimustvalge.Eestlaste ehitatud kirik Buenos Aireses paikneb otse presi-dendipalee müüri taga. See, ...

Noor helilooja Sergei Bojarkin (23) on mordvalane, pärit Saranskist. Viimased aastad on ta elanud Eestis ning õppinud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias koorijuhtimist. Noor helilooja Mordvast Sergei Bojarkin on konkreetse ja praktilise iseloomuga. Muusikaarmastuse on Sergei pärinud perekonnalt, ka vanemad on õppinud muusikat ja tegelevad sellega, peavad lugu mordva rahvamuusikast. Ema on muusikaõpetaja. Nii on Sergei tuttav mitmekülgse ...

Prof dr Randar Tasmuthi ettekanne EELK 90. aastapäeva teaduskonverentsil 2. juunil Tartus Kultuur kõige laiemas mõttes inimühiskonna maailma kujundava ja selle kaudu ka iseennast muutva tegevusena avaldub niikuinii mitmekesisuses ja muutuses ning ainult selle taustal saab rääkida kultuurilistest erinevustest, püsiväärtustest ja ka kultuuri muutustest. Nii on kultuurimuutuse teemal mõtet siis, kui muudatused avaldavad ...