Risti koguduse majas hakkas koos käima beebiring, mille eestvedajaks on Risti koguduse õpetaja Annika Laats Koguduse elu ja pereelu koos väikese Joosep Andreasega viis õpetaja mõtte nende emade juurde, kes sealsamas lähedal lapsekasvatamise rõõme ja muresid läbi elavad. Et Ristil ei ole Annika Laatsi teada varem seesugust ringi tegutsenud, tundus mõte igati õige olevat, julgust lisas teadmistepagas ...
Kas presidendivalimiste esimeses voorus Riigikogus hääletamast keeldunud saadikud rikkusid Eesti Vabariigi põhiseadust? Avo Üprus, Riigikogu saadik, Tallinna Peeteli koguduse õpetaja: Riigikogu liikmed, kes esmaspäeval ei hääletanud presidendi valimistel, ei kasutanud oma põhiseaduslikku õigust ja rikkusid oma põhiseaduslikku kohustust. Nad (Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikud – toim) ...
Usuteaduse Instituudi (UI) usuteaduskonnal, mis alustas uut akadeemilist õppeaastat esmaspäeval, 28. septembril avajumalateenistusega Tallinna Püha Vaimu kirikus, ja aktusega, on põhjust optimismiks: sisseastujaid jagus kõigile väljakuulutatud bakalaureuse- ja magistriõppe kavadele. Rõõmus oli ka usuteaduskonna dekaan, UI rektori kohuseid täitev Randar Tasmuth, kui ta paar nädalat tagasi ...
Järva Taasiseseisvuspäeva eel kirjutati Järvamaal Roosna-Alliku mõisa pargis Järva maavanema Üllar Vahtramäe vastuvõtul alla maakonna arengulepe, mille 61 osapoolest üks on kirik. Kiriku poolt kirjutas 2007–2013. aastaks kavandatud leppele alla Järva praost Teet Hanschmidt. Arenguleppes on kirjas suuremad tegemised, millega tuleb maakonnas 2013. aastaks toime tulla. Kirikute osas on lootus, et ...
Reedel, 1. septembril istuvad koolipinki tarkust koguma taas tuhanded lapsed. Teiste seas needki, kelle käitumine probleeme tekitab või kelle elukohaks on internaat, lastekodu või sotsiaalkeskus. Eestis on käitumisraskustega lastele avatud kolm riigikooli: Puiatu (koolis õpib 70 eesti poissi), Kaagvere (60 eesti tüdrukut) ja Tapa erikool (80 vene poissi), omavalitsuste ülalpidamisel õpib 31 koolis eriklassides ...
Põhja-Elbe kiriku Bugenhagen-Gross Flottbeki kogudus viib 9–10aastastele lastele läbi leerikursuseid. Olulisimaks põhjuseks, miks leeriõpetust tavalisest east neli aastat varem pakutakse, on see, et leeriealistel, 13–14aastastel on tihti juba palju mitmesuguseid huvialasid, mis hõivavad pingelise koolielu kõrval niigi napiks jääva vaba aja. Läbi lapsemeelse ...
Urmas Oras, Äksi koguduse õpetaja: Suvi on olnud täis suurepäraseid üritusi. Kirikus oli palju kontserte. Näiteks Jassi Zahharovi – Tajo Kadajase kontserdil, kus esitati Urmas Alenderi laule, oli kirik puupüsti täis, isekohti oli juurdegi vaja panna. Traditsiooniline kihelkonnapäev, mida peetakse juba 1993. aastast, tõi kirikusse palju kohalikke inimesi ja külalisi kaugemaltki. Kirik osales ka ...
Luterlik Maailmaliit (LML) tähistab järgmise aasta märtsis 60. aastapäeva, pidustustele Rootsi, Lundi oodatakse organisatsiooni juhtfiguure konsultatsioonidele ja nõupidamistele. LMLi 60. aastapäeva tähistatakse 21.–27. märtsini 2007, kavas on ka nõukogu koosolek. LMLi president piiskop Mark S. Hanson esineb nii kirikujuhtide konsultatsioonil, mis on kavas pidada kahel päeval, kui ka neli päeva ...
Rapla kirikumuusika festivalid on kujunenud
piirkonna rahvale oodatud suviseks kultuurisündmuseks, mis viib kokku
väärtmuusika ja kuulaja tema kodukohas. See ei ole sugugi tähtsusetu
inimestele, kes suurtest keskustest kaugel elavad.
Festivali patroon peapiiskop Andres Põder ja Rapla kihelkonna auhinna, Maarja-Magdaleena pronkskuju saanud kirjanik ja helilooja Enn Vetemaa.
Festival on aastatega kujundanud ja hoidnud
oma traditsioone, samas ...
11.–16. juulini pidas Rahvusvaheline Kristlike Arstide ja Hambaarstide Assotsiatsioon ICMDA Austraalias oma XIII maailmakongressi. Märksõnade «Health and Hope» (Tervis ja lootus) all kogunes tuhatkond delegaati Sydney kesklinna konverentsikeskuses. Eestist osalesid konverentsil Külli Bärenson, Rutt Luha, Tiiu Luukas, Krista Muutra, Roze Veltson, Mirje Kähari, ...
Suvesoojuses on muu hulgas ka mahti külastada oma esivanemate kodu, tulla oma lätete juurde. Kusagil Eestis on sellised aken ja uks. Hää on korragi aastas tulla, mõneks minutiks seisatada, olla ja tunda. Vanaema hindas ka ise oma maja perspektiivi: kunagi jääb sellest puruhunnik. Nii ta ütles. Eks igal ajajärgul on inimestel oma mõtted, püüdlused ja tahtmised. Kolmekümnendatel olid oma talu, ...
Ükskord näidati televiisoris saatelõiku
mehest, kes käis aasta läbi palja jalu ja vähe sellest, et käis palja jalu, ta
käis ka iga päev ainult sportpükste väel jooksmas. Ise ütles ta, et ilmselt
tänu sportlikele ja kõrvaltvaatajale võib-olla veidi ekstreemsetele
eluviisidele oli ta viimati haige millalgi lapsepõlves. Mehel oli eluaastaid
pealtnäha seitsmekümne ...
Toimetusse saabub iga päev kirju. Täna rohkem e-posti kui Eesti Postiga. Enamik kirjadest on meie kaastöölistelt ja kirjasaatjatelt ning mõeldud avaldamiseks Eesti Kirikus. On aga ka selliseid kirju, mis kunagi ei näe trükivalgust. Olgu selle põhjuseks kaastöö mahukus, lehe napp ruum, kajastatud sündmus pole enam aktuaalne või ei kannata kiri üldse laiemat tähelepanu. Kord-paar aastas ...
Astumiste hetk Seisakuilgi rütm Käed õnnistades harali Hardalt ootan vastust areldi. Enri Pahapill
2. Alar Kilp, TÜ politoloogia lektor 16. sajandi teisel poolel ei hoolinud maised riigid enam ka paavsti seisukohast uute maade vallutamisel. Paavsti poolt Portugalile ja Hispaaniale antud koloniaalvalduste õigust eirasid mitte ainult protestantlikud riigid (Inglismaa, Holland, Rootsi ja Taani), aga ka katoliiklik Prantsusmaa. Kui varem kuulus ülim võim kirikule, siis nüüd soovisid ülimat võimu maised ...