Värske Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ajakirik Kristlik Kasvatus 2/2006, mille väljaandmist toetab Eesti Kirikute Nõukogu, arutleb, millega peaks arvestama, et lastel ja noortel oleks koht kirikutöös.  Juhtkirjas väidab Lii Lilleoja, et nüüdisaegset Eesti kristlikku laste- ja noortetööd iseloomustab  kasvutendents, ideede paljusus ning oikumeenilisus. Mag Kaido Soom arutleb ...

Augusti alguses kogunesid Baltimaade ning Norra kristlastest meditsiinitudengid Pärnumaale Marksa puhkekeskusesse suvelaagrisse. Laagri teema «Step by step» (Samm-sammult) tuletas meelde, et nagu arstikutsetki omandatakse kildhaaval teadmisi ja oskusi kogudes, kasvame kristlastena iga päev. Nädalapikkune koosolemine naabermaade tudengitega oli 50 laagrilisele nii sammuks lähemale Jumalale kui ka ettevalmistuseks tulevaseks ...

1. Mis osa on religioonil riikidevahelistes suhetes? Läänemaailma ajaloos võib eristada kolme etappi – alates 4. sajandist kuni Vestfaali rahuni (1648) oli valdavaks keskaja mudel, mille kohaselt võib üldistatult öelda, et «poliitika oli allutatud religioonile»; 1648 kuni 1991, ehk Vestfaali rahust kuni Külma Sõja lõpuni, korraldasid maailma poliitikat maised riigid ning «religioon ...

Läheme mälestuste vallas möödunud aegadesse. Albert Roosvalt oli Kristuse sõber, sest ta tegi seda sama, mida tegi Kristus: jagas rõõmusõnumit kogu maailmale. Albert Roosvalt (16.2.1903–3.2.1963) Albert Roosvalt sündis 3. veebruaril (uue kalendri järgi 16. veebruaril) 1903. aastal Tudulinna vallas põllumehe pojana. Ta on hiljem meenutanud, et kasvas maade ja metsade keskel. Kui tuli aeg kodunt ...

Laupäeval, 19. augustil õnnistasid õpetaja Kristel Engman ja preester Vello Salo kunagise välisministri Hans Rebase mälestuskivi tema sünnikohas Ärma talus Viljandimaal. Oma vanaonu mälestuskivi avamisel ütles Euroopa parlamendi saadik Toomas Hendrik Ilves, et kuna kitsaste kalmistuolude tõttu ei ole Hans Rebase viimsel puhkepaigal Rootsis enam tema hauaplaati, siis tekkis mõte tähistada ...

Piiskopliku nõukogu koosolekul 15. augustil arutati uue perikoobisüsteemi kasutuselevõttu. Liturgilise komisjoni esindaja Peeter Paenurm tutvustas kahte alternatiivi: oikumeenilist perikoobisüsteemi (aluseks The Revised Common Lectionary) ja Soome Evangeelses Luterlikus Kirikus kehtivat Evankeliumikirjal rajanev perikoobisüsteem. Otsustati võtta kasutusele uus perikoobisüsteem, mis oleks kooskõlas liturgilise ...

Kogu vene- ja soomekeelne pidu koos maja pühitsemise, jumalateenistuse, esimese mari diakoni ja kateheedi Vladislav Abdullini õnnistamisega ja Abdullinite abielu laulatusega kestis 7 tundi. Misjonärid Anu ja Juha Väliaho tänavad kõiki eestpalvetajaid, annetajaid ja ehitusmehi. «Meie pidu on ka teie pidu!» kirjutab Anu Väliaho.Pühitsemistalitusel: keskel Ingeri kiriku piiskop Aarre Kuukauppi. Foto: EELK Misjonikeskus

Eelmisel esmaspäeval  ilmusid Tallinna tänavatele plakatid kirjaga «Bordellis käimine on sama hea kui jahipidamine loomaaias», mis alustavad Eestis suuremat kampaaniat inimkaubanduse  ja seksiostu vastu. Kampaania organiseerijaks on Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT), kel praegu käsil mitu samateemalist projekti. Käimasolevgi hõlmab peale Eesti veel ühtteist Euroopa riiki. Kui plakati esimene ...

mille raames oli suurejoonelisele pidustusele kutsutud ka sõpruslinnade esindajaid kirikutest. Saksamaalt Preetzist saabus dr Jürgen Faehling ja Soomest Akaa koguduse õpetaja Sari Lindström (pildil koos Tapa Jakobi koguduse õpetaja Reet Eruga). Reet Erul oli võimalus vahetult tutvuda kauaaegsete ja ustavate koguduse sõpradega. Ühiselt arutati uusi ja mõlemaid pooli rikastavaid koostöövõimalusi. ...

14.–16. augustini toimus Tallinna Pirita kloostri külalistemajas Misjonikeskuse suveseminar, mida aitas korraldada USA St. Louisi Concordia Seminar. Lektoriks oli professor dr Robert Kolb abikaasa Pauline’iga. kloostri ees suveseminarist osavõtjad koos kloostri elanikega. Traditsiooniliselt 30 osavõtjale mõeldud üritusele kogunesid misjonisekretärid, piibliringide juhid, vaimulikud ja teised koguduse ...

Ida-Harju Kuusalu Laurentsiuse kiriku nimepäev on 10. augustil ehk lauritsapäeval. Seda päeva tähistatakse Kuusalus alati. Selle aasta lauritsapäeva jumalateenistusel pühitses peapiiskop Andres Põder Kuusalu valla lipu. Avati ka seni kirikutornis seisnud, kuid nüüd  konserveeritud vapp. Loksa koguduses oli 13. augustil leeripüha, kus altari ette astusid kaks leerilast ja seitse kuldleerilast. Lisaks ...

Pärnu Eliisabeti koguduses oli  20. augustil kuldleeripüha. Leerilapsi kogunes kirikusse 58. Õpetaja Albert Roosvaldi käest said 1956. aastal leeriõnnistuse 138 leerilast, neist 29 olid kohal ka 50 aastat hiljem pühapäevasel kuldleeripühal. (Albert Roosvaldist loe lähemalt 6. lk – toim.) Ülejäänud leerilapsed pärinesid aastatest 1941, 1944, 1946, 1951 ja 1953. Pidulikul ...

13. augustil pärastlõunal kõlasid – juba kuuendat korda – Anseküla tuletorni all endisel kirikuasemel kellalöögid, et tähistada laulupäeva algust. Kahjuks ei soosinud ilmataat sel aastal laulurahva ettevõtmist, jagades ohtralt vihma. Hoolimata halvast ilmast kõlas ühislaul, millele järgnesid kollektiivide etteasted. Esinesid Kihelkonna naiskoor Ülle Reinsoo juhtimisel, ...

12. augustil paigaldati vanasse Rooslepa kabelisse tornikiiver koos tipumuna ja tuulelipuga. kabeli ennistustööd on kestnud enam kui aasta. Originaalse vaalakujulise tuulelipu autoriks on Läänemaalt pärit  sepp Saamo Heldema, töös olid eeskujuks originaaljoonised. Üldse on kabeli ennistusel võetud põhimõtteks vana säilitada ja taastada võimalikult originaalilähedaselt. Ka kabeli sisustus ...

13. augustil tähistati Vigala Maarja koguduse oreli 120. aastapäeva. Algselt Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud väärikas sünnipäevalaps toodi Vigalasse 1886. aastal. Oreli valmistajaks oli Friedrich Wilhelm Müllverstedt, kes  ehitas nii kontsertoreleid, väiksemaid kirikuoreleid kui ka positiive. Kokku oli tema instrumente kaugelt üle saja. Säilinud on neist mängitaval kujul teadaolevalt vaid 10: ...