Eesti Kiriku orelilehekülgede jaoks materjali otsides sattusin saksa heliplaadiajakirjas Fono Forum (nr 12, 2005) ilmunud huvitavale kirjutisele Shveitsi organistist ja orelite uurijast Albert Bolligerist. Nähes, mida sealne maestro innukalt Lääne-Euroopa mitme naabermaa ajalooliste orelitega korda saadab, tuli tahtmatult pähe võrdlus samasuguse tugeva jälje jätnud tegevusega meil. Plaadisari «Eesti orelid» Pidasin ...
Usuteaduse Instituudi maikuu sessi ajal kohtusid Toomikirikus ühiskontserdil EELK Usuteaduse Instituudi ja Eesti Muusika- ning Teatriakadeemia (EMTA) tudengid.18. mai õhtul toimunud kontsert kandis pealkirja «Dona nobis pacem – anna meile rahu». Tudengeid juhendasid Riina Roose, Ene Salumäe, Anne-Liis Poll, Anu Aimla ja kontsertmeister Siim Poll. Nagu ütles kahe tudengipere kohtumisel Ene Salumäe, on Toompeal haridust omandanud ...
Dirigent Neeme Järvi juhatas Gustav Mahleri «Ülestõusmissümfoonia» (Sümfoonia nr 2, «Resurrection», 1894) tähelepanuväärset ettekannet New Yorgi Riverside’i kirikus, mis on metropoli suuremaid ja mainekamaid katedraale. Sümfoonia esituseks oli kohale kutsutud mängijaid kokku viiest kollektiivist: kahest Ameerika tipporkestrist, nn Big Fivei hulka kuuluvaist New York Philharmonic ja Philadelphia ...
Kahel päeval said organistid ja orelimuusikahuvilised osa Soome noorema põlvkonna parima organisti Markku Mäkineni meistrikursusest.Mäkinen Põltsamaa kirikus meistrikursusest osavõtjatega.Kahepäevane kursus keskendus kahe tähelepanuta jäänud saksa helilooja Sigfrid Karg-Elerti ja Georg Muffati loomingule ja tegevusele. Mõlemad heliloojad on justkui eklektikud, kes on omandanud kõik vastutulevad ...
Eva Jänese maale on sedakorda võimalus näha Viljandi Kunstisaalis. Näitus on mahukas, paiknedes kahes suures ruumis ning hõlmates viimaste aastate loomingut pealkirja all Aspectus. Esiplaanil kunstnik Eva Jänes ning näituse avamisele tulnud Tarmo Loodus ja Marko Tiitus Viljandi Jaani kogudusest. Kunstniku loomesuutlikkusele peab tõesti au andma. Suureformaadilised vineerile maalitud tööd vahelduvad kitsamate ...
Paljude väljarändajate, ka eestlaste, unistuste maaks olid Ameerika Ühendriigid ja Austraalia, osaliselt ka Kanada.Kuna neisse riikidesse pääsemine oli seotud suurte kuludega ja oma järjekorra pikaajalise ootamisega (kvoodisüsteem), siis püüti leida maid, kuhu oleks kergem pääseda ning leitigi Lõuna-Ameerika riigid. Eeskätt Brasiilia, kuhu oli 1920ndate aastate keskpaigani võimalik sõita ...
Kolga-Jaanis peetakse 28. maist 4. juunini Villem Reimani päevi. Villem Reimani isik on murdelistel aegadel alati tõstetud rahvusliku vabadusliikumise ja avaliku tähelepanu keskpunkti. 1980ndate teisel poolel oli aeg taas sealmaal, et eestlaste iseolemise aate ankrumees meie rahvale meelde tuli (meelde tuletati). 1987. aastal kogunes suur hulk rahvast Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel Kolga-Jaani, kus koos kohaliku rahva abiga korrastati Kolga-Jaani ...
18. mail Eesti Kirikute Nõukogu väljasõiduistungil Rakveres Kolmainu koguduse noortemajas arutati linna teise, Pauluse kirikuhoone saatust. Rakveres linnapea Andres Jaadla kutsel Rakveres väljasõiduistungit pidanud Eesti Kirikute Nõukogu kuulas linnapea sõnavõttu linna kirikute ja kohaliku omavalitsuse headest suhetest ning plaanist algatada tihedamaks läbikäimiseks regulaarne ümarlaud. Eraldi tuli jutuks ...
Järvamaa omapäraks on tihe kirikute võrk, mis kujunes välja suhteliselt vara – 13. saj lõpus ja 14. saj alguses. Kivikirikute võrgustiku kiire kujunemise üheks põhjuseks võib olla 1238. a Stensby leping, millega Taani kuningas loovutas Järvamaa Saksa Ordule. Selles lepingus oli klausel, mis keelas ordul Järvamaale linnuseid ehitada. Et aga iga suuremat kivist ehitist võib keskaja kontekstis pidada ...
Muinsuskaitseameti korraldusel toimus 3. mail Paides täiendkoolitus kohaliku omavalitsuse esindajatele, Järva praostkonna vaimulikele ja koguduste töötegijaile. See oli järjeks 19. aprillil toimunud koolituspäevale. Kui esimesel korral kõneldi seadusandlusest, kirikuhoonest ja kirikaiast, siis seekord oli tähelepanu suunatud inventarile.Ülevaade kirikute inventaristTeabepäev algas kunstiajaloolase Sirje Simsoni ...
Laupäeval, 27. mail oli Kadrinas Viru praostkonna päev. Pühajõe koguduse rahvas startis Kadrinasse kella kaheksa ajal ja rõõmustas ilusa ilma üle. Kohale jõudsime poole kümne paiku ja see oligi paras aeg ümbrusega tutvumiseks.Kristlaste ühtsus nähtavaksKell kümme algas jumalateenistus, kus teenisid peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, praost Avo Kiir ja Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson. ...
Pühapäeval, 28. mail peeti Nõmme Rahu kirikus ja kirikuaias traditsioonilist Tallinna praostkonna vaimulikku laulupäeva.Laul on üks viis Jumalat tänada ja lauluga on Tallinna koguduste koorid Jumalat koos Nõmme Rahu kiriku aias tänanud juba kümmekond aastat. Ikka kevaditi, siis kui loodus ärkab ja muru rohetab. Et meie ilmad soojuse ja päikesepaistega eriti silma ei paista, vaid rohkem külma tuule ...
Järva praostkonna sinod austas kokkutulemisega Koeru kogudust, mida teenib kaks õpetaja ametiristi kandvat vaimulikku.Sinodipäev algas jumalateenistusega Koeru Maarja-Magdaleena kirikus, kus leinaseisakuga ning palvehetkega mälestati Välis-Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersood. Armulauaga jumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, praost Teet Hanschmidt ja praostkonna vaimulikud, orelil oli kohalik organist Inna Galkovski ja laulis ...
1917. aasta mai lõpus tulid Tartus kahel päeval kongressiks kokku luterlike koguduste asemikud; esimesel päeval Treffneri gümnaasiumi saalis ja teisel Vanemuises.Koosolekud peeti 31. mail ja 1. juunil. See oli esimene eesti koguduste esindajate koosolek, kuhu saksa koguduste õpetajaid ei olnud kutsutud. Kongressist võttis osa 73 õpetajat Eestist ja 190 koguduste asemikku, väljastpoolt Eestit 4 kirikuõpetajat, 5 ...
1968. aastal tahtsid Camille ja Gerard Profit, Prantsuse abielupaar kahe vaimse ja füüsilise puudega pojaga minna koos piiskopkonnaga palverännakule Lourdes’sse. Neile öeldi ära, sest nende lapsed häiriksid teisi palverändureid. Perekond tundis end haavununa ja pettununa ning nad otsustasid minna perega omaette. Raske kogemusKogemus ei olnud õnnelike killast. Hotellid ei tahtnud neid oma külalisteks. Hotellis, kus nad ...