Reedel on kiriku- ja rahvakalendris talvine madisepäev. Nime on veebruarikuine madisepäev saanud apostel Mattiase järgi, sügisene tähtpäev Matteuse järgi. Mattias oli see apostel, kes asus loosiga Juudas Iskarioti asemele, kuigi ta oli Kristuse jünger olnud juba Jeesuse ristimisest alates. Andmed tema tegevuse kohta on napid, ilmselt jutlustas ta Juudamaal ja Kaspia mere ümbruses. Tema säilmed olevat maetud ühte Trieri ...
Vana kristliku traditsiooni kohaselt kuulutab palvepäeva välja peapiiskop. Kui eelmistel aastatel peeti seda nädal peale tuhkapäeva, siis seekord on paastuaja algust tähistav tuhkapäev ja palvepäev samal päeval, 1. märtsil. Eesti Kirik lähtus oma kalendrite tegemisel senisest traditsioonist ja seepärast on ka kalendrites palvepäevaks märgitud 8. märts.
8. klassist koos oma tulevase abikaasa
Jaan Kiivit junior’iga ühes klassis käinud Sirje Henno oli Kiivitite koju esimest
korda kutsutud 1961. aasta jõuluõhtul.
Perekond Kiivit 1962.
aasta 24. mail: istuvad ema Gertrud, noorim tütar Marike ja isa Jaan, seisavad
poeg Jaan ja tütred Kirsti, Annika ja Leena.
Ma olen lõpmata tänulik, et abielludes oli
mul võimalus lähemalt tundma õppida Jaani ...
Vaimust vaesed Eesti keeles on «vaimust vaene» kindla tähendusega sõnaühend, mis viitab totaka õnnelikule enesega rahulolule. Asta Õimu «Fraseoloogia sõnaraamat» (Tallinn, 1993, lk 493) seletab: «VAIMUST VAENE <olema> — mitte täie aruga (olema) Võidakse rumal olla ka veendumusest. …kui jumalik tundmus on olla vaimust vaene! H. Raudsepp Aga ...
Meie väiksed tüdrukud kasvasid ja
mängisid. Maria, meie teenija, hoolitses
meie eest hästi. Kogudus oli eriti
sõbralik ja abivalmis.
Ühel juunipäeval istutasime juurviljaaias
kapsaid, suhkru- ja loomapeete. Martna ja Lähtru teel oli liiklust märgatavalt
rohkem kui tavaliselt. Sõjaväe veoautod ja tsiviilsõidukid liikusid
edasi-tagasi Haapsalu ja kohaliku valitsusasutuse ...
President Arnold Rüütel annab Eesti Vabariigi 88. aastapäeva puhul ja iseseisvuse taastamise 15. aastapäeval riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks riikliku autasu 834 inimesele kodu- ja välismaal. Autasustatute hulgas on mitmeid kirikuga seotud inimesi. Maarjamaa Risti III klass Tekla Famiglietti – Püha Birgitta Ordu ülemabtiss Ulrich Mädge – Eesti-Saksa suhete edendaja, Tartu Jaani kiriku ...
Kolmapäeval, 15. veebruari hilisõhtul esitasid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Torino katedraalis Arvo Pärdi spetsiaalselt olümpiamängudeks loodud uudisteose «La Sindone». «La Sindone» esmaettekannet dirigeeris Olari Elts. Ettekande peaproov üle-eelmisel esmaspäeval Tallinnas Estonia kontserdisaalis oli ülimenukas. Lisaks uusteosele sai ...
2.–4. märtsini toimub Tallinnas Usuteaduse Instituudis koraalipõhine improvisatsioonikursus, mille viib läbi nimekas Saksa orelikunstnik ja kirikumuusik Martin Zingerling. Martin Zingerling on lõpetanud Hannoveri muusikakõrgkooli kirikumuusika eriala A-diplomiga. Hiljem õppis ta orelit Flor Peetersi, Gerd Wachowski ja Gaston Litaize’i juures. Ta on võitnud 1983. aastal 1. preemia Saksamaa ...
11. veebruaril kinos Kosmos toimunud kontserdil tunnustati Eesti nüüdisaegse kristliku muusika viljelejaid 2005. aasta parima tiitliga viies kategoorias. Marko Ausma kujundatud logo alusel valminud helihargi ja asjakohasete auhindadega tunnustati muusikuid rahvahääletuse, ürii otsuse ja statistika alusel. Viiest auhinnast kaks sai endale sel aastal ka Eurovisiooni Eesti finaalis võistelnud kollektiiv Crux, keda ...
Armas on kodupaik – Eestimaa, saared, pikk mere piir, maailma mastaabis väike meie jaoks piisavalt suur. Loodus on siin põhjamaine talvel külm lühike päev, lume all uinuv nii vaikselt ootamas kevadet. Kui valgus ja soojus tuleb – meid tervitab linnulaul, kaob ära tardunud olek, pungad ja õied on puul. Põllumees valmistab pinda kuhu võiks ...
TOIMETUSE POSTIST Juba mitmel aastal on suvistele kirikunoorte päevadele lisaks peetud Põltsamaal kristlikke noorte talvepäevi. See on suur töö ja ettevõtmine. Sel aastal toimusid päevad 3.–5. veebruarini ning vaatamata väljas paukunud pakasele võisime kogeda võõrustajate südamelahkust. Mitmekülgne programm, huvitavad rühmatööd, sisukas piiblitund, laulmine, ...
Seda on selleks tarwis, et meie tänu juubelipäewal oleks selge. Muidu tõuseb palju nurisemist kuuldawale aja raskuse üle küll riigi wastu, küll Jumala wastu. Sellepärast tuletage enestele meele endiseid päewi. Meie mälestusest ei ole ometi weel kustunud ajad, kus meie wanemad ja esiisad orjuses ägasid ja haganaleiba sõid. Ja tänapäew oleme iseseisew rahwas omas riigis ja pühitseme oma riigi ...
Olen kuulnud, et nii mõnelgi eestlasel on tekkinud Euroopas suusatamisest rääkimisega arusaamatusi. Poole vestluse pealt on nad taibanud, et räägivad lauskmaal ja metsas suusatamisest, ameeriklasest või lõunaeurooplasest vestluspartneri meelest on loomulik, et õige suusatamine käib ikka mäest alla. Ehkki ka Otepääl ning siis-seal mujal üritatakse mäesuusatamist populariseerida, on ...
Ülehomme tähistame oma riigi 88. sünnipäeva. Sel aastal heiskame sinimustvalge lipu iseseisvuspäeval enesekindlamalt ja uhkemalt kui paljudel kordadel varem. Eesti sportlased on taliolümpialt toonud mitu kuldset medalit ja kes teab, ehk tuleb just 24. veebruaril lisagi. Mäletan, kuidas esimestel taasiseseisvumise järgsetel olümpiamängudel otsisid silmad teleriekraanilt Eesti lipu värve. Kuidagi imelik ja samas ...
Eestlane olla on uhke ja hää! Kolm
kuldmedalit on teinud väikesest Eestist hetkeks olümpiamängude edukaima
murdmaariigi. Kas leidub keegi, keda see külmaks jätab?
Johan Huizinga sõnutsi on mängu üks
tähtsamaid omadusi see, et mängus saadud edu on suurel määral üle kantav
üksikisikult rühmale. On võidetud midagi rohkemat kui pelgalt mäng – ...