2. lk Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel Sirje Semmi küsimustele vastab Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Urmas Volens. Rootsi kiriku peapiiskopiks püüdlevad vend ja õde. Allikas: BNS. Jaan Leppik pühitseti preestriks. Allikas: EAÕK pressiteade 3. lk Ilmar Vananurm,Seto Kongressi Vanemate Kogu liige, praegune peavanem. Petserimaa sõnum 1920. aasta 2. veebruaril ...
27. veebruaril on EELK peapiiskop Jaan Kiiviti sen 100. sünniaastapäev. Kiivit teenis aastatel 1933–48 Viru-Jaagupi koguduse vaimulikuna, oli ka Viru praostkonna praost. 1948–58 teenis Tallinna Jaani kogudust, oli Tallinna praost ja piiskopi alaline asetäitja. Peapiiskopiks valiti 1949. aasta oktoobris ja ta oli selles ametis kuni 1967. aastani. Jaan Kiivit suri 3. augustil 1971. Piiskoplik nõukogu otsustas peapiiskopi 100. ...
President Arnold Rüütli kõne Stanfordi ülikooli Rahvusvahelise Julgeoleku ja Koostöö Keskuses 20. jaanuaril Austatud minister Perry, head koosolijad! Suur tänu võimaluse eest vahetada teiega mõtteid rahvusvahelistest suhetest ja koostööst tänases maailmas. Eesti on suhteliselt noor riik, mille iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Sellel oli vaieldamatu seos ka president Wilsoni ...
Mõtlen tänuga möödunud nädalal toimunud vaimulike konverentsile. Vaimulike töö iseloomu tõttu ei ole suuremad omavahelised kokkusaamised võimalikud kuigi sageli, sellepärast on aasta harvad kohtumised erakordsed. Olla kutsutud ja seatud teenimisülesandesse kirikus on suur eesõigus. Iialgi ei ole küllalt mõtlemisest sellele ülesandele. Sellepärast avaldan südamest ...
1920. aasta 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahulepinguga tunnustas Venemaa «Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust». Lepingu järgi kuulus Eestile 1582 km2 Ida-Petserimaast, millest aga 1945. a 1182 km2 Vene haldusalasse hõivati. Piiri järjest lääne poole nihutades on lahutatud etnilised seto alad.Kirjutasin ühes maakonnalehes möödunud aasta jaanuaris:«Eesti Vabariigi Petserimaa rabati Eesti riigilt 60 ...
Võtsin aktiivselt osa usulis-eetilise ringi tööst, mis oli tõukeks minu teoloogia, usuteaduse, õppimiseks. Mõju tuli ka kodust. Algkooli päevil oli mul huvi hakata talumeheks, eriti nooremates klassides, vanemates klassides aga tekkis soov õppida edasi gümnaasiumis. Treffneri gümnaasium rahuldas minu huvi ja inspireeris edasi õppima ülikoolis. Kohustus isamaa ees ...
Möödunud nädalal levis uudis, et Ühendkuningriigi
kuninganna Elizabeth II tuleb oktoobris Eestisse riigivisiidile. Tänavu möödub
15 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest ning niisama palju aega ka
diplomaatiliste suhete taaskehtestamisest kahe riigi vahel; kuninganna visiit
on kinnituseks senistest igati headest suhetest.
Kuninga või kuninganna saabumine tekitab
ilmselt alati segadust. Sooja huumoriga annab ...
Teisipäeval, 17. jaanuaril oli piiskopliku nõukogu uue koosseisu esimene istung, kus räägiti arengukavast, kiriku sümboolikast, muinsuskaitsest, Usuteaduse Instituudist ja veel paljust muustki. Kirikuseadustikus seisab, et arengukava koostatakse EELK põhikirjas nimetatud kiriku ülesande paremaks täitmiseks. Arengukava peavad koostama nii EELK tervikuna kui ka praostkonnad ja kogudused. See jaguneb tegevusvaldkondade (nt ...
Tartu ülikooli usuteaduskonnas
uurimistööga «Eenok Haameri visioon eestlaste rahvuslik-religioossest
olemusest» magistrikraadi kaitsnud Kaja Karo väidab, et Haamer on üks vähestest
eesti teoloogidest, kes mõistab ning suudab sõnastada eesti rahvuslikku
konteksti arvestava teoloogia tähtsust.
Tartu Ülikooli tasemeõppe peaspetsialist,
teoloogiamagister Kaja Karo kaitses kraadi mag Eenok ...
8. veebruaril on taas konsistooriumis koos kiriku ja erakondade esindajad. Peapiiskop Andres Põderi kutsel oldi sel aastal erakondade esindajatega koos 4. jaanuaril. Kohal olid Res Publica, Rahvaliidu, Reformierakonna, Isamaliidu ja Kristliku Rahvaparteid esindajad. Koostöö on elavnenud ja omandamas regulaarsust pärast novembris toimunud konverentsi, kus kõneks olid kristlikud väärtused. Erakondade esindajatele ...
Aastalõpu ajalehes Põhjarannik kirjutas Teet Korsten oktoobrist Lüganuse kogudust teenivast diakonist Heinar Roosimäest. Heinar Roosimägi 2005. aasta kevadel veel Saarte praostkonna vaimulikuna. Lüganuse koguduse teenimine on olnud Heinar Roosimäe ammune mõte ja unistus juba ajal, kui ta Jõhvi kirikus praktikal oli. Oma praegust tööposti saab Heinar võrrelda kogudustega Ida-Harju praostkonnas, ...
Ta kummardub oreli kui oma
suhtluspartneri poole, kuulatab erksalt ja igasse tundlikku sõrmelööki paneb
oma hinge. Ta huuled sosistavad partnerile salasõnu ja muusika haarab
liikumisse kogu ta olemuse näomiimikast varbaotsteni. See on Aare-Paul Lattik
(35) – Eesti noorema põlve organistide värvikaim esindaja.
Aare-Paul Lattik on
Eesti orelikunsti noorema põlvkonna silmapaistvamaid esindajaid.
Kas mulje, et ...
Tallinnas ja Tartus Tallinnas Kell 11 mälestustalitus lepingu pealäbirääkija Jaan Poska haual Siselinna kalmistul. Kell 12 Jüriöö pargis auvahtkond, orkester, vabaduslõke, sõnavõtud Riigikogu, valitsuse, Tallinna linnavõimude, kaitseväe, Kaitseliidu ja linnakodanike poolt. Vabadussõja mälestusmärgi juurde asetatakse lilli. Kell 14 meenutushetk ...
Selle aasta vaimulike konverentsi esimese päeva õhtut elavdas EELK Misjonikoori etendatud näidend Eesti misjoniajaloost, mille on eri allikate põhjal kokku seadnud Misjonikeskuse misjonisekretär Piret Riim. Misjonikoori liikmed on rollidesse sisse elanud – teejoomise juures võib nii mõnigi tähtis asi selgeks saada. Näidendi esitamine konverentsil polnud kindlasti mitte juhuslik, kuna käesoleval aastal ...
Jan Amos Komensky, pedagoogikateaduse rajaja, humanisti, filosoofi ja usuteadlase surmast möödus eelmisel aastal 335 aastat (28.03.1592–15.11.1670). Komensky ideed jõudsid Eestisse pärast Tallinna Gümnaasiumi ning Academia Gustaviana avamist. Tartu ülikooli kasvandik Gezelius ilmutas peale Komenskyga kohtumist Tartus 1648. a kreeka-ladinakeelse «Janua lingurum reserata aurea», mida kasutati ...