Olete ajutiselt määratud UI rektori kohusetäitjaks. Missugused on teie ülesanded? Randar Tasmuth: Usuteaduse Instituudi põhikirja § 30 loetleb erakorralisi olukordi, mille puhul rektorit asendab usuteaduskonna dekaan. Seega on minu ajutine vastutus kuni rektori valimisteni ameti juurde kuuluv ja automaatne. Täpsustuseks lisan, et põhikohaliselt olen Uue Testamendi ja kreeka keele õppetooli dotsent ning usuteaduskonna ...

16. detsembril kutsus Muinsuskaitseamet kokku riigi ja kiriku ametnikest ümarlaua, et arutada EELK pastorite ja teiste kiriku töötegijate muinsuskaitselise koolituse vajadusi ja võimalusi. Osa võtsid peapiiskop Andres Põder, kantsler Mati Maanas, Usuteaduse Instituudi rektor Alar Laats, Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme, siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au, Muinsuskaitseameti ...

5.–8. jaanuarini viibisid Eestis Saksa Schleswig-Holsteini Liidumaa Diakooniakeskuse esindajad Rendsburgist. Kohtumise eesmärgiks oli jätkata möödunud aasta septembris Rendsburgis alustatud läbirääkimisi tulevase koostöö üle diakoonia alal. Schleswig-Holsteini Diakooniakeskuse esindajatena osalesid läbirääkimistel keskuse juhataja Petra Thobaben, Euroopa-töö referent Doris ...

Olga Keskül on sündinud 19. augustil 1913. aastal. Kohtusin temaga Türil, kus ta elab oma tütretütre Terje juures. Olga Keskül autoroolis – kui vaid sõita oskaks…Olga ütleb, et on oma eluga väga rahul. Tema hooles on kolm toredat last, kelle eest ta rõõmuga hoolt kannab. Kõrge vanuse tõttu ei ole küll silmanägemine enam see, mis varem, ka jalad on ...

Viimasel ajal palju vaidlusi tekitanud küsimusse, kas religiooniõpetust on vaja, tõi selgust aasta lõpuks valminud Saar Polli uuring «Religiooniõpetuse võimalikest mõjudest». Uuringu käigus küsitleti 23 kooli õpilasi, oma arvamust avaldasid ka lapsevanemad ja kasvatusteadlased. Uuringu idee oli selgitada, kas ja kuivõrd mõjutab religiooniõpetus noorte inimeste hoiakuid nii ...

hõlmavad sünnilugu, kooliaastaid, ülikooliaega, suunamist Martna kogudusse kuni 1944. a sündmusteni. Kõigepealt aga avaldame lühiülevaate tema elust. Eduard Samuel Lind (foto) sündis 20. aprillil 1911 Johannese ja Alviine pojana Alatskivil Tartumaal. Alghariduse omandas ta kohalikus algkoolis, õpingud jätkusid Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonna ...

Harras jõuluaeg tõi veidi kosutust vähekindlustatud Tartu elanikele Pauluse kirikus jagatud jõululõuna näol. Oluline on ka jagamisrõõm. Pildil Ulvi Mahoni (vasakult), Riina Kont ja Hele Angerjärv. Jõululõunat jagati möödunud aasta lõpul kolmandat korda ning praade jagati seekord suisa kaks korda: 21. ja 28. detsembril. Tartu linna poolt tasutud toiduportse jagati ...

Tõepoolest, mis siis ikkagi on armus nii hämmastavat? Raamatu «Jeesus, keda ma ei tundnud» autor  Philip Yansey suudab hulga piiblitekstide, aga ka maailma ajaloo varal tõestada oma uues raamatus  «Mis on armus nii hämmastavat», et «armul on oma jõud». Ingliskeelse kirjamehena leiab ta koguni, et sõna «arm» on meie «viimane parim sõna». Kasvanud ...

Kultuuriajaloolane Liivi Aarma, kelle teaduslikuks teemaks on olnud eestlaste kirjaoskuse areng reformatsioonist 19. sajandi lõpuni, on avaldanud raamatu «Põhja-Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud matriklid 1525–1885» (Tallinn 2005, 200 lk), mis on ühtlasi kaitsmisele mineva doktoridissertatsiooni üks osa. Mis innustas teemale? Kahjuks ei saa ajaloolise kirjaoskuse uurimiseks kasutada alati otseseid allikaid, selleks tuleb ...

Pensionil olevate vaimulike ja kirikumuusikute jõulupeo alguspalve pidas peapiiskop Andres Põder. Muidugi käis eakatel kirikutegelastel külas ka jõuluvana. Peo ühe korraldaja, Kirikumuusika Liidu peasekretäri Helika Gustavsoni sõnul salmi ei küsitud, kingituse saamiseks piisas rõõmsast olemisest. «Kõige vanem osaleja oli peatselt 90aastaseks saav Johannes Betlem,» rääkis ...

Reigi koguduse Kõpu poolsaare rahvas pidas teisel jõulupühal jumalateenistust teoloogiadoktor Riho Saardi kodukabelis Kalana külas Vähendi talus. Saardide perekabelisse mahub korraga teenistust pidama umbes tosin inimest. Kogudust teenis ka Saard ise, assisteerides koguduse vaimulikku Kristjan Simsonit. Inimesele oluline Riho Saard ütles paar aastat tagasi kabeli valmimise kohta, et eks iga inimene teeb seda, mis talle on oluline. Nii ...

Peapiiskop Andres Põderi ja kantsler Mati Maanase allkirja kandva konsistooriumi otsusega kinnitati õpetaja Andres Aaste Rõngu Mihkli koguduse õpetajaks alates 13. detsembrist 2005. Vastse koguduseõpetaja Andres Aaste sõnul tegeleb ta praegu sisseelamisega. «Tutvun koguduse töötegijate, omavalitsuste ja koolidega,» ütles ta. Tema arvates on pilt lootustandev, Rõngu inimesi õpib Aaste ...

Helsingis Alppila koguduses on 15 aastat tehtud eestikeelset kogudusetööd. Soome pealinnas elavad eestlased ja soomlastest Eesti sõbrad peavad eestikeelseid jumalateenistusi kord kuus, ent kiriklikke kokkusaamisi jagub pea igasse nädalasse. Peapiiskop Andres Põder, assessor Tiit Salumäe, õpetajad Ivar-Jaak ja Mart Salumäe ning diakon Tuuli Raamat-Haapakoski. 18. jõulukuu päeval tähistati Helsingis Alppila ...

Detsembris on Vikerraadio hommikupalvustes kahel korral lähestikku olnud juttu talentide kirjakohast (11.12. Toomas Paul ja 13.12. Peeter Roosimaa). See ajendas talentide loo üle jälle kord mõtlema. Talentide kirjakoha (Matteuse 25. peatükk) filosoofia on minu jaoks natuke kaheldav. Miks Ta ikka seda vaest, ühe talendiga sulast nii hirmsasti nuhtleb: «Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse ...

1.lk Tiiu Pikkur. Õpilased suhtuvad religiooniõpetusse positiivselt Viimasel ajal palju vaidlusi tekitanud küsimusse, kas religiooniõpetust on vaja, tõi selgust aasta lõpuks valminud Saar Polli uuring «Religiooniõpetuse võimalikest mõjudest». Uuringu käigus küsitleti 23 kooli õpilasi, oma arvamust avaldasid ka lapsevanemad ja kasvatusteadlased. Kristel Neitsov. Kord ...