Põhjus, miks Christian Ackermanni nimi nüüd korraga ka nende suus on, kes temast kunagi varem kuulnud pole, on Vigala kirikus juhtunus. Ma ei hakka seda kordama, vaid püüan rääkida meistrist endast.Teadaolevalt saabus Ackermann Köningsbergist üle Danzigi, Riia ja Stockholmi Tallinna kusagil 1670ndate alguses. Nimetatud linnade töökogemusega asus ta ametisse tolleaegse kuulsaima puunikerdajate ja -tislerite ...

23. oktoobril täitus aasta, mil saadeti viimsele teekonnale kirikuõpetaja teoloogiaprofessor Evald Saag. Üks saatjaist ütelnud: «Eks see ole kui viimane tänuavaldus pikal eluteel tehtud väärika elutöö eest ka pärast viimset lahkumist.» Nende ridade kirjutaja tunneb seda omapärasel viisil. Esiteks haiguse, kõrgest east (90) tingitud hädisuse tõttu ei saanud ma minna kallist ...

Kirikuaasta alguses esmaspäeval, 28. novembril saaks praost Richard Koolmeister 100aastaseks. «Kolmest suurest kiriklikust pühast on jõulud kujunenud kõige kaunimaks. Need on pühad, kus kodu ja kirik on lahutamatult teineteise kõrval. Need on pühad, kus püütakse üksteise võidu vastastikku rõõmu valmistada. Need on ka pühad, mil püütakse pimedust võita valguse ...

Elmar Pähn sündis Võrumaal Nursis 18. novembril  1908. a lasterikkas taluperes. Pere vanem poeg August oli terane ja kodu aitas tal ülikooli minna. Temast sai hiljem Koeru koguduse õpetaja ja Eesti luterliku kiriku piiskop enamlaste survevalitsuse ajal. Kui noorem poeg Elmar sai algkoolist läbi, siis polnud talul enam jõudu teda koolitada. Elmar jäi talutööliseks. Omal käel õppis ta ...

16. novembril möödus Anna ja Järva-Peetri kogudust teeniva kirikuõpetaja Lea Heinaste sünnist 60 aastat. Viimased kümmekond aastat on ta olnud EELK teenistuses. Õpetaja juubelit tähistati tänujumalateenistusega Järva-Peetri kirikus. «Tänu kuulub kõigepealt Jumalale,» ütleb Lea Heinaste, «aga tänan ka kõiki ametivendi ja -õdesid ja häid inimesi, kes ...

1. novembril kohtus regionaalminister Jaan Õunapuu Jõgeva- ja Tartumaa vanausulistega. Siseministeerium on Peipsi-äärse vanausuliste kultuuri säilitamiseks eraldanud selle aasta lisaeelarvest miljon krooni. Nimetatud summa eest restaureeritakse ning konserveeritakse vanausuliste raamatuid ja käsikirju. Minister Õunapuu on nimetanud, et tema arvates võiks vanausuliste omapärane kultuuriruum ...

Vigala altari ja kantsli juhtum näitlikustab – paraku väärtuslike kiriku- ja kultuuriajaloo objektide arvel – vähemalt kahe probleemi olemasolu.Esiteks seda, et on vajakajäämisi kaasaegses teoloogilises hariduses. Teiseks on ilmne, et ka muinsuskaitsealaseid teadmisi pole ikka veel jõutud viia ajalooliste objektide valdajateni. Mõlemad on kurvad tõdemused ja neile tuleb kiiremas korras reageerida. Et ...

Seaduse mõte on paika panna põhilised mängureeglid, mille piirides toimetamine peaks tagama Eesti mitmekesise kultuuripärandi säilimise. Muinsuskaitseseadus on sätestanud omaniku vastutuse mälestise või ehitise säilimise ja hooldamise eest ning omanik ei saa eeldada, et võib omandit täiesti vabalt kasutada ja vallata. Ekslikult on arvatud, et muinsuskaitse eesmärgiks on seada omanikule kohustus ...

Nii taunis õp Harri Nuudi 1937. aasta usuteadlaste konverentsil vaimulike suutmatust seista oma ameti autoriteedi eest. Sellel ja teistelgi põnevatel teemadel kõneldi 10. novembril Tartus peetud järjekordsel Eesti Kirikuloo Seltsi kõnekoosolekul. Seekord oli jutuks EELK 1920.–1930. aastatel ja ettekandjateks pastoraalseminari üliõpilased Anna-Liisa Vaher, Kaisa Kirikal ning usuteaduse magistrant Tõnis Kark. ...

Peaminister Andrus Ansipi ettekanne konverentsil «Kristlikud väärtused Eesti poliitikas» 11. novembril Lillepaviljonis.Austatud Vabariigi President! Austatud Riigikogu esinaine Ene Ergma! Austatud peapiiskop ja kirikujuhid! Lugupeetud erakondade esimehed! Head konverentsist osavõtjad! Avaldan siirast tänu ja tunnustust Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule, kes on suutnud koondada kõigi suuremate erakondade esindajad juba ...

Ennistuskoja Kanut eksperthinnang Vigala kiriku ülevärvitud barokse altariseina ja kantsli kohta kinnitab muinsuskaitsjate algset kartust: ülevärvimine on pöördumatult kahjustanud mõlemat mälestist. Ekspertide hinnangul on edasise tegevussuuna kujundamisel valida mitme halva variandi vahel.Ennistuskoda Kanut selgitab: «Värvi eemaldamine testidetailidel näitas, et vahetu ...

Muinsuskaitseamet jagas aukirjad restauraatoreile, kes ligi poolteist aastat Martnas ja Noarootsis tööd tegid.Muinsuskaitseamet tunnustas kahte sel aastal lõplikult restaureeritud objekti Läänemaal: Noarootsi kiriku puitkatust ja Martna kiriku laemaalinguid. Aukirja said Õie Tilk ja Merle Eirand Martna laemaalingute taastamise eest ning Jaan Viikna, Priit Pihel, Ronald Kollman ja Ants Hõim Noarootsi kiriku puitkatuse ...

Möödunud nädalal jõudis raamatulettidele kirikuõpetaja August Aurumäe mälestusteraamat «Hiiobi õnnistus», milles autor oma imetlusväärsele mälule toetudes kirjeldab talle omase põhjalikkusega sündmusi, olukordi ja inimesi läbi kogu oma pika elu (1895–1976). Ligi 800leheküljelise käsikirja toimetas trükivalmis Edakai Simmermann Eesti Kirjandusmuuseumist, ...

1. lk Anna-Liisa Vaher. Aastad täis rõõmu 16. novembril möödus Anna ja Järva-Peetri kogudust teeniva kirikuõpetaja Lea Heinaste sünnist 60 aastat. Viimased kümmekond aastat on ta olnud EELK teenistuses. Liina Raudvassar. Tööpõlluks luterlik kirik Möödunud nädalal jõudis raamatulettidele kirikuõpetaja August Aurumäe mälestusteraamat «Hiiobi ...

Vanameister Õie Vähter ja noor meister Aune Suve oma näputööd esitlemas: 1957. aastal valminud altaripõll on uuenduse läbi teinud. Kirikuaasta lõppes seal rõõmsa sündmusega: Püha Matteuse koguduse õpetaja Pille Salveste õnnistas rohelise altaritekstiili, kus altaripõll kujutab endast vana tikandi restaureeritud varianti. Kõrvemaa metsad olid lumehärmatisest klaarid ja ...