Slava Ukraine

Lehenumber 9. november 2005 Nr 46 Archives - Page 2 of 3 - Eesti Kirik

E.E.L.K. Lõuna-Rootsi koguduse kuus aastakümmet

Aastapäevadega seoses on kombeks vaadelda seljataha jäänud sündmusi ja elukäiku. Kuuskümmend aastat on pikk ajalõik. Kõigi mälestuste, töö ja tegevuse meenutamine läheks pikale. Püüan  anda ülevaate lühidalt erinevatest vaatevinklitest: liikmeskond, juhatus, majandus, õpetajad ja erilised sündmused.Esimene aastakümme 1945–1954 Arvestades usulise teenistuse ...

Kogudusepidu jõuluroogadega

18. detsembril tähistatakse Helsingi Alppila koguduses 15 aasta möödumist eestikeelse kogudusetöö algusest. Esimese õpetajana käis jumalateenistusi pidamas Tiit Salumäe, idee autoriks võib lugeda Helsingi Alppila koguduse tolleaegset õpetajat Pentti Toivoneni, kes koguduse ruume ja ressursse eestikeelseks tööks välja pakkus.   Esimesed aastad Jumalateenistusi peeti siis, kui keegi Eestist minna ...

Kirikutekstiilid mujal ja meil

Sel aastal tähistatakse Soomes kiriku tegevuse 850. aastapäeva. Üritustesarja raames on Helsingis Rahvusarhiivis avatud näitus «Soome kiriku aastasajad».Eksponaatide abil on võimalik jälgida Soome kiriku ajalugu alates 12. sajandist kuni 20. sajandini välja. Näitusel on väljas vanad dokumendid, heraldika ja 25 erinevast ajast pärinevat kirikutekstiili. Vanim eksponeeritav tekstiilese on 1653. aastast ...

Tuuliki Jürjo. Laulud lastele & Liturgia lastele

Välja antud Narvas 2005. a juunis.Noot sisaldab Tuuliki Jürjo lastelaule ja lastejumalateenistuse liturgias laste poolt lauldavate laulude noote. Noodid on mõeldud kasutamiseks pühapäevakoolis või lastekoorides ja -ansamblites. Lastelaulud on erineva raskusastmega ning erinevatele vanusegruppidele, käsitletud on kirikuaasta temaatikat (jõulud, ülestõusmispühad, isadepäev, emadepäev); sobivaid ...

Laulsid seeniorkoorid

18. oktoobril esines Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus kaks meeskoori.Meie mehed on kuhugi kadunud. Kui palju on veel jäänud neid valdkondi, mille kohta võib öelda, et need on meeste alad? Pole ju kuigi palju aega tagasi, kui arstid ja koolmeistrid olid kõik mehed. Pastoritest ja vöörmündritest rääkimata. Muusikagi pole erand. Viiul ja flööt teadagi sobivad naisterahvale. Aga meil on nüüd juba ...

Budism

Budism on u 5. sajandil enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mis on aja jooksul sarnaselt ristiusu ja islamiga kujunenud üheks maailmausundiks. Suurim erinevus seisneb ilmselt selles, et budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese täiustumise teed, mille eesmärk on vabaneda kannatustest. Rajajaks on valgustunu Õpetuse rajajaks oli Buddha (Siddhartha Gautama), kelle arvatav sünnikoht asub Nepaalis. Ta sündis ...

Kaks uut õpetajat

Esmaspäeval, 31. oktoobril toimus Tallinna Toomkirikus pidulik usupuhastuspüha jumalateenistus ja preestriordinatsioon.EELK peapiiskop Andres Põder ordineeris õpetajaametisse  Elve Benderi ja  Lembit Tammsalu. Teda assisteerisid assessor praost Tiit Salumäe, õpetaja dr Ove Sander, organist oli Ene Salumäe ja kantor Karin Salumäe. Jutluse pidas Lembit Tammsalu. Elve Bender saab Koeru ...

Rituaali mõjust ja tähendusest inimesele

Kirikumuusika Liidu konverentsil  räägiti seekord muusika ja sõna koosmõjust kiriklikel talitustel ja riitusest inimese elus. Konverentsi avades ütles peapiiskop Andres Põder, et kui Piibel kutsub üles laulma Jumalale, siis tuleb  leida võimalus, kuidas seda tänapäeva maailmas hästi teha.Vaimulikud ja kirikumuusikud  viivad igapäevatööna läbi inimestele olulisi kiriklikke ...

Pärnus seati ametisse diakon

Usupuhastuspüha õhtul Pärnu Eliisabeti kirikus peetud jumalateenistusel seati koguduse diakonina õpetaja Enn Auksmanni abiliseks ametisse Toomas Nigola.Jumalateenistusel teenisid Pärnu praostkonna vaimulikud, külalistena Tartu metodisti koguduse pastor Priit Tamm ning Ruhja koguduse õpetaja Karlis Zikmani Lätimaalt. Õnnitlejate hulgas olid koguduse omad inimesed, teiste Pärnu koguduste esindajad jpt. ...

Kas ma tohin palvetada?

Ühel kenal sügisesel päeval kiriku kantseleis istudes sattusin eneselegi ootamatult veidi omapärasesse situatsiooni. Nimelt astus ruumi keegi viisakas neiu ja küsis, kas ta tohib meie kirikus islami kombe kohaselt palvetada. Hetke vältel ei uskunud ma kõrvu, ent jõudnud üsna pea veendumusele oma täielikus ärkvelolekus, koondasin kogu mõtlemisvõime vastuse formuleerimisele. Mida ma täpselt ...

Kuusalu vald andis esimesed Hugo Lepnurme stipendiumid

Hugo Lepnurme stipendiumi esimesed laureaadid on kirikumuusik ja õppejõud Ene Salumäe ja noor viiuldaja Hanna Jalakas. Stipendiumid anti üle 31. oktoobril, Lepnurme 91. sünniaastapäeva tähistamisel Kuusalu kirikus.Kuusalu vald annab välja Hugo Lepnurme nimelist stipendiumi, et hinnata, väärtustada ja populariseerida helilooja ja helikunstniku, valla aukodaniku Hugo Lepnurme pärandit. Stipendiumiga tahetakse ...

Kas juht võib õndsaks saada?

Kõik algas idülliliselt. Omandi ja vara olid nad maha müünud ja kõik oli neil ühine. Raha jagati igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas. Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodasid mööda, võttes rooga juubeldades ja siira südamega (Ap 2:44–46).Paraku selgus varsti, et raha on otsas. Paulus pidi pagankogudustes korjandusi korraldama (Gl 2:10), mis ...

Ühised huvid jõudsid dokumenti

«See ei olnud revolutsiooniline, pigem evolutsiooniline samm,» kommenteerib Tartu Ülikooli (TÜ) õppeprorektor Tõnu Lehtsaar TÜ ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) poolt allakirjutatud ühishuvide protokolli. 20. oktoobril EKNi korralisel töökoosolekul allakirjutatud ühishuvide protokollini viis mõlema poole huvi koostöö vastu. Tausta ülikooli poolt vaadatuna kommenteeris Eesti Kirikule ...

Prof Jüri Kivimäe: ajaloo üle ei tohiks kohut mõista

Kuigi meie üks tunnustatumaid ajaloolasi prof Jüri Kivimäe töötab juba aastaid Toronto Ülikoolis, on ta Eestiga endiselt tugevasti seotud – olles sealse ülikooli Eesti õppetooli juhataja, õpetab ta Kanadaski Baltimaade ajalugu. Mida kujutab endast Eesti õppetool Toronto Ülikoolis ja kui kaua Sa sellega juba seotud oled? Toronto Ülikooli Elmar Tampõllu nimelise Eesti õppetooli ...

Baltlasi liidavad esivanemate hinged

On hingedepäev ja Eestimaa kodude akendel põlevad küünlad. Me ootame hääletut külaskäiku esivanemailt, kes on andnud meile keele, kultuuri, usu ja ajaloo – meile ainuomase näo ja meelelaadi. Juba aastasadu tagasi oleme osavalt põiminud oma kristlikku elulaadi kombeid ja talitusi, mille juured ulatuvad sügavale paganluse aegadesse. Mida aeg edasi, seda vähem on jäänud neisse kommetesse maagilist ...