Slava Ukraine

Lehenumber 2. veebruar 2005 Nr 5 Archives - Page 2 of 2 - Eesti Kirik

Eesti Kirik küsib: Mis on olnud kõige suurem muutus pärast seda, kui olete koguduse õpetaja ametist asunud piiskopi ametisse?

Kuno Pajula, peapiiskop aastatel 1987– 1994. Teenis enne peapiiskopi ametisse seadmist Tallinna Jaani kogudust: Kõige suurem muutus oli selles, et vastutuse koorem läks suuremaks. Kui enne oli tegu ühe koguduse muredega, kus oli koguni kaks õpetajat koguduse peale, lisaks juhatus, siis piiskopiametis oli vastutus hoopis suurem. On suur vahe, kas oled koguduse õpetaja või peapiiskop. Peapiiskopina tuli tegeleda ka üksikute õpetajate ...

Islami ühiskonna valamisest lääne vormi

Möödunud pühapäeval toimunud Iraagi esimeste formaalselt vabade, sisuliselt mitte-vabade valimiste järel võis lääne ajakirjandusest lugeda demokraatia võidust Iraagis. Iraak on lisaks Palestiina omavalitsusele ja Iisraelile kolmas Lähis-Ida riik, kus «eksisteerib ja areneb demokraatia». Väärtuste tasandil tähistavat see isegi läänelike väärtuste võitu fanaatiliste islami ...

Piiskopirüü kui sümbol

Pühitsemisel riietatakse vaimulik ametirüüsse. Diakoni, preestri ja piiskopi kaunis rüü ei ole tema ehtimiseks või isiku tähtsustamiseks. Vastupidi, ametirüü jätab kõrvale inimese isiku, tema tugevused ja nõrkused selle ülesande teelt, milleks teda on kutsutud ja seatud. Vaimuliku rõivad väljendavad tema töö ja läkitaja väärikust. Missugused nägid välja meie kodumaa ...

Müstiline lõpmatus

Vastuseks küsimusele «Kui teoloogiline on kirik?» Ettekanne Vaimulike Konverentsil Taageperas 25. jaanuaril 2005 Küsimus kiriku teoloogilisuse kohta eeldab, et kirik ei pruugi ilmtingimata olla eriti «teoloogiline». Kirik ilma teoloogiata - nagu on rõhutanud Elmar Salumaa ja mis oli esile toodud ka käesolevat konverentsi reklaamival voldikul - pole kirik, vaid pigem sekt, kus surutakse kõigile peale erisusi tappev ...

Kes peab kinni ustavast sõnast

Piibel ei anna meile kindlat piiskopiameti teoloogiat. See on olnud eri aegadel erinev sõltuvalt sellest, missugune on mingil ajal olnud kord ja kus see on kehtinud. Jeesuse aja juutluses on esinenud piiskopiameti ähmane eeskuju – paqid või mebaqer ('uurija, külastaja'). Näiteks esseenidel on see juht, kes tegeleb usklike hulgaga. Otsest sidet kristliku piiskopiametiga sel siiski leitud pole, kuna piiskopiamet on tõusnud algkirikus esile just ...

Tänane kõrghetk: peapiiskop pühitsetakse ametisse

Tänasel küünlapäeval pühitsetakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku uus peapiiskop Andres Põder.Oma vaimulikuteed Viru-Nigula koguduses alustanud, on Andres Põder viimased viisteist aastat suure Pärnu koguduse eesotsas olnud ja viimastel aastatel ka Pärnu linnavolikogus saadikutööd teinud. Mitmekülgne kogemus nii vaimulikus kui ka poliitilises elus oli üks ...

Kirikust kui organisatsioonist

Kristlikke kirikuid saab oma organisatsioonilise struktuuri poolest liigitada kaheks vastanduvaks tüübiks: tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud kirikuks. Hierarhilise ehk tsentraliseeritud võimustruktuuriga kirikute peamisteks esindajateks on eelkõige katoliku, õigeusu ja anglikaani kirikud, mille kõrgemate tasandite juhtideks on piiskopid (paavst, peapiiskop, metropoliit, primaat või patriarh). Otsuste langetamine koondub sellises ...

Kirik vabaduste ajastul

Suvel Saksamaal hämmastas mind kirikudisko. See ei toimunud küll kirikuruumis, vaid vanas lossis, kuid korraldajaks oli katoliku kirik. Oleks mulle keegi keskkooli aegu seitsmekümnendate keskel öelnud, et kunagi kuulad sa Boney Mi Saksamaal kirikudiskol, oleksin arvanud, et ütleja on segi läinud. Veelgi «vingemat» mängiti sellel diskol (Van Halen'i Jump jne), kuid praegu ei üllata see enam kedagi. Isegi ...

Peapiiskop

* Peapiiskopiks või piiskopiks võib valida õpetajat, kes on vähemalt 40 aastat vana ja olnud vähemalt 15 aastat EELK teenistuses õpetajana, praostina, Tartu Ülikooli Usuteaduskonna või Usuteaduse Instituudi Usuteaduskonna ordineeritud õppejõuna. * Peapiiskop astub oma ametikohustesse tema ametisseseadmisega, mis peab toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul pärast valimist. * Peapiiskop on EELK kõrgeim vaimulik juht ja ...

Mis Jumal tiip, om iki ää

25.-26. jaanuarini kogunes Eesti luterlik vaimulikkond Taagepera lossi oma aasta mõjukamale kokkutulekule - Vaimulike Konverentsile, seekord teemal «Kirik ja teoloogia». Et Taagepera kogudus eelmisest aastast taas Viljandi praostkonnas on, peeti avajumalateenistus mulgi keeles. Konverentsil pidas ettekande Tartu Ülikooli dekaan dr Riho Altnurme, kes püüdis juba varem esitatud teeside põhjal vastata küsimusele, kui kiriklik on ...

Piiskopiametist meie naaberkirikutes

Soome Evangeelne Luterlik Kirik Soome Kirikul on 4,4 miljonit liiget. Soome kirikus on üheksa piiskopkonda ja 10 piiskoppi: peapiiskop ja 9 piiskoppi. Peapiiskop Jukka Paarma on Turu peapiiskopkonna piiskop ning mitme üldkirikliku organisatsiooni nagu kirikukogu, kirikuvalitsuse, piiskopliku nõukogu ja kiriku välissuhete nõukogu juht. Kaitseväe peakaplan on võrdsustatud piiskopiga (kenttäpiispa). Peapiiskop vastutab kiriku ...

Porvoo eestpalvekalender

Eestpalves on Inglise Kiriku Canterbury provintsi Bristoli piiskopkond ja selle piiskop Michael Hill, samuti Swindoni piiskop Michael Doe. Palvetame piiskop Mike eest tema esimesel tööaastal sealse piiskopina. Samuti on eestpalves Iiri Kiriku Dublini provintsi Meathi ja Kildare piiskopkond ja selle piiskop Richard Clarke. Palvetame piiskopkonnas kestvate uute teenimisvormide otsingute eest. Eestpalveteemad ja viited piiskopkondade veebilehtedele leiab ...

Koguduste lehed on valimistel abiks

Koguduste juhtorganite valimistel on paljud kogudused kasutanud info levitamiseks oma või valla/linna väljaandeid. Nii on toonud lehtedes nõukogu kandidaatide nimed ära Tapa Jakobi ja Urvaste Püha Urbanuse kogudus. Need lehed on saadetud jõudnud toimetusse, kindlasti on teisigi suur hulk. 600 eksemplari Tapa linna ajalehte Sõnumed jõuab lugejateni kahel korral kuus ja seal on kord kuus leitav ka kristlik vaheleht, kus linna eri ...