Sa kõneled meiega igal pool ja alati Sa räägid meiega päeval ja ööl ilmsi ja unenäos päevatööl ja hingamisajal Sa kõnetad meid läbi armastuse lembuse ja naeru läbi valu ja leinapisarate vaeva ja raevu Sa sosistad meile soojas suvetuules hõikad meid talvises tormimöllus Me ümber on sadu hääli ja helisid tuhandeid toone ja võnkeid Lase meil läbi helide ...
Esmaspäeval, 30 jaanuaril oli põhjust meenutada 100. sünniaasta puhul Linda Maiorit, meie kiriku teist ordineeritud naisvaimulikku. Oma mälestusi emast oli lehelugejatele nõus jagama Linda Maiori tütar Milvi Ernits. Tema meenutused on ilmselge märk vanemate kindlast usust, millega nad, kirikuõpetajad Jaan ja Linda Maior, oma lapsi õpetasid, eriti neljandast käsust: Sa pead oma vanemaid austama. Paratamatu olukord Milvi Ernits ...
2004. aasta viimasel jumalateenistusel tähistasime 330 aasta möödumist Kõpu esimese pühakoja valmimisest. Alanud aastal tähistame Kõpu puukiriku 225. ja praeguse kivikiriku 180. aastapäeva. 23. jaanuaril peetud tähtsündmusel on seeläbi eriline tähendus alanud aasta jaoks. Olgugi, et hiljutine torm räsis Kõpu kiriku katust, on põhjust olla tänulik tehtud suurte tööde eest. ...
Kanepi kiriku käärkambri seinal ripub aastakümneid suur foto koguduse noorest õpetajast Manivald Heinamist (1.02.1894–30.05.1969). Möödunud aastal oli tema 35. surma- ja 110. sünniaastapäev. Manivald Heinam sündis Hageri kihelkonnas Rabivere koolimajas kihelkonnakooli juhataja pojana. Ta õppis Tallinna Nikolai gümnaasiumis, lõpetas selle hõbeaurahaga ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli ...
Kirikupäeva lähenedes jõuab kätte aeg, kus koguduse rahvas üle Eesti saab hakata kaasa lööma kirikupeo kordaminekule. Lastetöö toimkonnal on idee kaasata ettevalmistustöösse ka lapsi. Lastepäeva korralduskomisjoni liige Lia Kaljuste tegi ettepaneku koostada kirikupäevaks lastejoonistuste piibel. Idee, mis algselt on pärit Saksamaalt, seisneb selles, et kogu Eesti pühapäevakoolid saavad ...
Konverentsi teise päeva lõpul tegi Ove Sander intervjuu mõlema peapiiskopiga. Alljärgnevalt mõningaid mõtteid EELK tegevust kujundavate meeste suust. Kirik ja teoloogia Peapiiskop Jaan Kiivit: Teoloogia teeb kiriklikuks eelkõige side kirikuga. Mul on rõõm näha, et meie teoloogiaharidus, mis kuuekümnendatest alates hakkas alla käima, on nüüd minemas ülesmäge ja meil tuleb teoloogiadoktoreid ...
Möödunud nädalal oli mõneks päevaks kodumail Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Moskvas proua Karin Jaani, kes hiljutiste sündmuste valgel andis intervjuu ajalehele Eesti Kirik. Te osalesite 27. jaanuaril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas peetud seminaril «Sihtturg – Venemaa» ja kõnelesite seal Venemaast kui Eesti partnerist. Milline partner Venemaa meie jaoks praegu on? Venemaa on meie partner kui partner ...
Sellel aastal toimus Vaimulike Konverents muinasjutulises Taagepera lossis hubase lumesaju ning ürgse metsakohina saatel. Taagepera on pärinud oma nime mõisnik Otto von Stackelbergi suguvõsalt, kellele kuulus Taagepera mõis aastatel 1674–1806. Alates 1819. aastast oli mõis von Strykide aadliperekonna omanduses. Hugo Bernhard von Stryk ehitas praeguse Taagepera lossi alles 1907–1912, kui Eestisse oli saabunud juba revolutsioonide aeg ja ...
Kodanikuühiskond on hästitoimiv riik tänu kõigi võimalustele osaleda otsustusprotsessides – nii võib kokku võtta Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) peamise mõtte. Riigikogu kiitis selle dokumendi heaks 2002. aastal. Kontseptsioon sõnastab kodanikeühenduste ja avaliku võimu partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse elavdamiseks ja demokraatia tugevdamiseks Eestis. Kodanikuühiskonna ...
Vaimulike elust ja haridusestKonverentsi teisel päeval tegid lühitutvustuse Saarde teesidest Veiko Vihuri ja Urmas Viilmaa. Teeside autoriks on omaalgatuslik töörühm, kes pidas läinud aasta novembris kahepäevased mõttetalgud Saarde kiriklas. Selle tulemusel vormistati paberile rida mõtteid, et need hiljem peapiiskopile ja konsistooriumile esitada. Teesid koosnevad kolmest blokist: vaimulike ettevalmistus, kaadripoliitika ja ...
Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 85 aastat tagasi 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja. Selle tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir, samuti avas Tartu rahu Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina. 1924. a. üritas Nõukogude Venemaa Eesti valitsust kukutada, 1940. a aga okupeeris Eesti Vabariigi, mille tagajärgi oleme pidanud ...
Täna pühitseme Issanda templissetoomist Tema 40. elupäeval 40 päeva pärast Jeesuse sündi läks Maarja templisse kombekohaselt ohverdama. Ei, ta ei viinud sinna küünlaid. Üksnes «paar turteltuvi või kaks tuvipoega» (Luuka 2:24), nagu seadus ette nägi ja vaesemale rahvale kohane. Püha tähistamine sai alguse varastel kristlikel sajanditel. Küünlad tulid ka mängu, kuid alles 11. ...
Luterliku kiriku peapiiskopiks valitud Andres Põder on olnud koguduseõpetaja ja praosti kõrval ka poliitik ning õppejõud. Kunagisest revolutsioonilisest noorest pastorist on saanud kainelt mõtlev ja kirikurahva poolt kõrgelt hinnatud karjane. Kas peapiiskopiks valimine on teie elu muutnud? Elu tohutult muutunud ei ole, kuid igal inimesel on muutuste periood ebamäärane, sest tuleb palju õppida ja uusi ülesandeid ...
Kuno Pajula, peapiiskop aastatel 1987– 1994. Teenis enne peapiiskopi ametisse seadmist Tallinna Jaani kogudust: Kõige suurem muutus oli selles, et vastutuse koorem läks suuremaks. Kui enne oli tegu ühe koguduse muredega, kus oli koguni kaks õpetajat koguduse peale, lisaks juhatus, siis piiskopiametis oli vastutus hoopis suurem. On suur vahe, kas oled koguduse õpetaja või peapiiskop. Peapiiskopina tuli tegeleda ka üksikute õpetajate ...
Möödunud pühapäeval toimunud Iraagi esimeste formaalselt vabade, sisuliselt mitte-vabade valimiste järel võis lääne ajakirjandusest lugeda demokraatia võidust Iraagis. Iraak on lisaks Palestiina omavalitsusele ja Iisraelile kolmas Lähis-Ida riik, kus «eksisteerib ja areneb demokraatia». Väärtuste tasandil tähistavat see isegi läänelike väärtuste võitu fanaatiliste islami ...