Slava Ukraine

Lehenumber 10. märts 2004 Nr 9 Archives - Eesti Kirik

Sõnad, mille taga on elu

Eelmisel kolmapäeval ETV saates «Foorum» arutleti religiooniõppe vajalikkuse üle.Kõige rohkem võttis sellel teemal sõna Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kelle sõnadevool muutis diskussioonisaate nii mõneski lõigus tema innustunud monoloogiks. Religiooniõppe pooldajad, Rocca al Mare Kooli õppedirektor Olavi Otepalu ja keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, rääkisid ...

Mis saab põhikirjast?

SAMAL TEEMAL: Küsimusi rohkem kui selget arusaama, EK 21.01.2004; Kirikukogu katkestas põhikirja lugemise, EK 3.12.2003; Üks vaatenurk EELK uuele põhikirjale, EK 5.11.2003; Praostkondades jätkub arutelu uue põhikirja üle, EK 22.10.2003; Eesti Vabariik registreerib Jeesuse Kristuse olemasolu, 22.10.2003; Põhikirja eelnõu koostades lähtuti praktilistest vajadustest, EK 15.10.2003; Pindis arutati EELK põhikirja uut ...

Ühendab aegu ja inimesi

Laupäeval, 6. märtsil kutsus Eesti Kiriku toimetus oma sõpru Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja tähistama ajalehe 80. sünnipäeva.Kuigi suuremas plaanis on 80 aastat köömes, on see aeg ühe lehe jaoks märkimisväärne, olgugi et tegelikku ilmumisaega koduses Eestis tuleb kirikulehel mõõta 30 aastaga. Lehe taasilmumisest ja intervjuusid eelmiste peatoimetajatega on olnud võimalus juba lehest ...

Aeg tulnud maa ja mere pealt

Meenub üks särav suvine päev, mil Ruhnus tormivangis olnud peapiiskop Pajula koos noorte lõõtspillimängijate ja muu toreda seltskonnaga väikesele laevale astus ja sõit Kingissepast Kuressaareks muutunud linna poole võis lõpuks ometi alata.Algus oli ilus - meri üsna vaikne ja päike nii soe. Meie võimas mootorimürinat trotsiv laul ja pillimäng kaikus mere kohal. Siis aga tõusis tuul ja meri ...

Kuno Pajula on käinud läbi pika tee jutlustajast peapiiskopini

Homme, 11. märtsil tähistab peapiiskop emeeritus Kuno Pajula 80. sünnipäeva. Alljärgnev usutlus on tehtud juubelieelsel nädalal peapiiskopi õdusas kodus Mustamäel.«Mu isa võttis osa I maailmasõjast, Vabadussõtta tuli ta juba ohvitserina ning Vabadusristi kavalerina. Pärast sõja lõppu oli tal valida, kas teha sõjaväelist karjääri või võtta endale talu, mida ...

Porvoo eestpalvekalender

Eestpalves on Inglise kiriku Canterbury provintsi Mandrieuroopa piiskopkond ja piiskopid Geoffrey Rowell ja David Hamid (Euroopa piiskop). Palvetame 270 üle Euroopa, Põhja-Aafrika ning Aasia asuva koguduse ja nende vaimulike eest, kes sageli teenivad kaasusklikest eraldatuse tingimustes. Samuti palvetame Iirimaa kiriku Armaghi provintsi Armaghi piiskopkonna ja peapiiskop Robin Eames'i eest. Palvetame jätkuva lepitustöö eest lõhestatud ...

Inimesel on vaid kaks valikut

Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed, ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale. Aga hoorusest ja kogu rüvedusest ja ahnusest ärgu olgu teie seas juttugi, nõnda nagu on kohane pühadele. Samuti riivatus ja rumalad sõnad ja sündsusetu lõõpimine ei sobi teile, vaid selle asemel olgu tänu. Seda ...

Palve

Ma palun, et aitaksid mind Sinu kannatava armastuse järgi kõnelda tegude keeles. Kui olen asunud armastuse teele, ei kohkuks kahtluste kitsikuses, pöörduks kiuslike leeri, laseks ahvatleda hoolimatusel ega lubaks enesehaletsusel hävitada valguse lapse õnnistust.Naatan HaamerMõttehetkTõeline armastus on see, mida tuntakse oma armastatu vastu üksnes oma vabast tahtest… See armastus kestab, kuni armastatu elab. Aga ...

Usk kannab

Juristist Paide linnapea Tõnis Kõiv (33) on üks Eesti esindajatest Euroopa Komisjoni Regioonide Komitees. Eesti Kirik tundis huvi, millega selles komitees tegeletakse.Tõnis Kõiv: Tegemist on 1993. a Maastrichti lepingu alusel loodud organisatsiooniga, kelle ülesandeks on teha kuuldavaks regioonide ja omavalitsuste hääl Euroopa Liidu (EL) koridorides. Regioonide Komitee mõte on selles, et kui ELi otsused mõjutavad ...

Erakorralisel Kirikukogul arutatakse põhikirja üle

16. märtsil peetakse Usuteaduse Instituudis XXVI Kirikukogu 6. erakorralist istungjärku, mille tähtsamaks punktiks on EELK uue põhikirja II lugemine. Kirikukogu määrab ka koguduste ning praostkondade juhtorganite ja XXVII Kirikukogu liikmete valimiste aja. Palju kõneainet pakkunud uue põhikirja ettevalmistus on jõudmas lõpule, teisipäeval hääletatakse sisse viimaseid parandusettepanekuid, mis ...

Konsistooriumi täiskogu istung

Veebruarikuu istungil otsustati EELK üldomandiks võetud kinnistut Tallinnas Tehnika tänav 115 välja üürides, ruume kasutades või hallates tulevikus arvestada hoone algset sihtotstarvet. Nimetatud krunt soetati ning aastal 1995 valminud maja ehitati Schleswig-Holsteini Diakooniakeskuse poolt kingitud varaga EELK diakooniatööks. Konsistooriumi otsusega kinnitati Heikki Pietilä kristliku kasvatuse ning laste- ja ...

Thomas Kempisest. Kristuse jälgedes.

Thomas Kempisest. Kristuse jälgedes. Kirjastusselts Logos, 2003, 312 lk. Kirjastusselts Logos andis uuesti välja 1441. aastal Madalmaades Sint-Agnietenbergi kloostris Zwolle lähedal kirja pandud Thomas Hemerken van Kempeni käsikirja. Kuigi vaidlused käsikirja autori üle jätkuvad ja autorlust on pakutud 35 mehele, on uurijad üha enam seisukohal, et kirjutaja oli Thomas Kempisest. Esmakordselt ilmus raamat eesti kelles 1821. aastal, ...

Hoobid minule

2. märts, kell on 14.40. Tulin vaatamast filmi «The Passion of the Christ» (Kristuse passioon). Ma ei käi kinos, olgugi et Hollywood on külje all. Seekord tegin erandi, sest sain e-kirja Eestist, Sirje Semm palus mul minna seda filmi vaatama ja anda oma hinnang nähtule. Põhjus, miks ma kinos ei käi, seisneb selles, et minu arvates on see suur äri. Keegi rikas saab veelgi rikkamaks, keegi jääb vaesemaks, minnes vaatama ...

Oluline on hea koostöö kohapeal

26. veebruari tuisusel hommikul kogunesid Ida-Harju praostkonna sinodisaadikud Harju-Jaani kirikusse jumalateenistusele, et ühise laulu ja palvega alustada sinodit. Koosolemist rahvamajas juhatas praost Jaanus Jalakas, abijuhatajaks valiti Eha Bodgornova, kohal viibis peapiiskop Jaan Kiivit. Möödunud aastale tagasi vaadates tuli tõdeda, et liikmeannetajate arv kahanes 78 liikme võrra ehk 2632ni. Võrreldes 2002. aastaga vähenes ka ...

85 aastat Eesti kaitseväe kaplaniteenistust

Eesti kaitseväe kaplanaadil oli 22. veebruaril auväärt tähtpäev – täitus 85 aastat kaplaniteenistuse loomisest. Seda päeva tähistasid sõjaväevaimulikud jumalateenistuse ja konverentsiga, kus oma ala vaieldamatud spetsialistid rääkisid nii kaplaniteenistusest endast kui ka kaitseväe teistest, peamiselt kaplanaadiga seotud teenitustest. Algus jääb Vabadussõtta Konsistooriumi viimase toolini ...