Slava Ukraine

Lehenumber 11. veebruar 2004 Nr 5 Archives - Eesti Kirik

Sõna aitab mõista iseend

Sest Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja. Ja ükski loodu ei ole tema ees nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees – tema ees, kellele meil tuleb aru anda. Hb 4:12–13 Sõnal on tõesti suur vägi. Inimesed kasutavad sõnu väga ...

Porvoo eestpalvekalender

Algaval nädalal on eestpalves Inglise Kiriku Canterbury provintsi piiskopid Rowan Williams (peapiiskop), Graham Cray (Maidstone'i piiskop), Keith Newton (Richborough'i piiskop) ja Stephen Venner (Dover'i piiskop). Palvetage palun, et võiksime kasvada pühaduses, saada haritumaks ja misjonimeelseks inimeseks. Samuti palvetame Iirimaa Kiriku Armagh'i provintsi Tuam', Killala ning Achonry piiskopkondade ja piiskop Richard Henderson'i eest. Palvetame hiljuti ...

Inimese kohus on hoolitseda oma südame eest

Kui sul on väikesed lapsed ja sa tahad olla lapsi arendav lapsevanem, siis sageli teed sa koos nendega erinevaid avastusretki – avastad maailma nii seest- kui ka väljastpoolt. Üks huvitavmaid avastusi on olnud minu jaoks inimene ja temaga kaasnev. Inimese juures on asju, mis ei muutu, kuid samas jäädki avastama, näiteks süda. Muutumatu on inimese südame mehhaaniline osa kui elu keskmes olev organ, mis pumpab minutis 60–70 ...

Ohvriabi seadus lubab hüvitada ohvritele tekitatud kahju

Ohvriabi ei ole Eestis ammugi enam uus mõiste. 1994. aasta septembris asutati Avo ja Fea Üpruse eestvedamisel Kuriteoohvrite Toetamise Ühing «Ohvriabi», millest tänaseks on arenenud enam kui sajaliikmeline Euroopa katusorganisatsiooni kuuluv mittetulundusühing. Ohvriabi ühing teeb koostööd erinevate vabaühendustega (usaldustelefonid, naabrivalve), kohalike omavalitsuste, politsei ja kirikuga. Riigi tellimusel 2001. a ...

Aruanne on kättesaadav

EELK aruandluse seaduses seisab, et sõnaline aastaaruanne tehakse kättesaadavaks kõigile koguduseliikmetele. Teinekord tundub nimetatud seadusetähe täitmine kaunis keerukas või lausa võimatu. Ometi polegi vaja muud kui anda võimalus, et inimene saaks koguduse asjadest teavet. Seda nii teoks saanud sündmuste, jumalalapseks saanute või igavikuteele läinute osas. Samas on väga tähtis anda ülevaade ...

Kirikuvägivald – müüt või tegelikkus?

Möödunud nädalal šokeeris Eesti Ekspress oma lugejaid looga 10aastasest Rasmusest (nimi muudetud), keda koolivennad eriti jõhkralt ja sadistlikult piinasid. Lisaks tavapärasele peksmisele lõikasid poisid ohvril maha juuksed, pissisid suhu ja toppisid pärakusse käbi. Piinajaist vanim oli 14, noorim aga 7aastane, kes käis alles lasteaias.Koolivägivallast on viimasel ajal palju juttu olnud. Kooliõpetajad ise taunivad ...

Piiskop Rahamägi eesti rahva sündivusest 3. osa

(Algus EK nr 3.)Kolmanda näitena võib tuua meie oma kirikuõpetajate perekonnad. Teatavasti sündivus haritlaste perekondades reeglina langeb, aga kirikuõpetajate perekondades püsib kõrgena, kuigi ka viimases on erinevust märgata. Usuliselt positiivsemates peredes on rohkem lapsi, liberaalse-ratsionaalse mõtteviisiga peredes aga vähem. Kõik toodud näited tõendavad, kuidas religioossus ja laste rikkus ...

Asjatundjad arutavad religiooniõpetust

17. veebruaril tuleb Pärnus kokku Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) religiooniõpetuse ümarlaud, kuhu kuuluvad EKNi liikmeskirikute esindajad, usuõpetajad ja riigiametnikud.Pastor Joosep Tammo, EKNi asepresident ja Pärnu usuõpetaja ütles Eesti Kirikule, et ümarlaud käib koos süstemaatiliselt. Ümarlaua kaudu on aidatud kaasa õpetajakoolitusele, välja töötada religiooniõpetuse ainekava ning ...

Kirik ja raha

Äsja lõppes Saksamaal Hamburgi lähedal Bad Segebergis konverents «Vähem raha – rohkem šansse kirikule». Konverentsil küsiti, kas raha on õnnistus või needus, kust tuleb raha kirikule jmt.Küsimusele, kust pärineb EELK raha, vastasin konverentsil otse: Saksamaalt! Nagu näitas naerupahvatus, meeldis see vastus sakslastele. Ka meeldis neile, kui vastasin nende naispiiskopi väitele «raha seob ...

Töö ajalehes kinnitas ülikooli head haridust

Kui ajakirjanik Kadri Ugur Eesti Kiriku taasilmumise neljandal aastal lehe etteotsa asus, võttis ta ameti üle teoloog Villu Jürjolt. Kirik oli lehte juhtima seadnud enne Kadri Ugurit teoloogi (Joel Luhamets) ja ajakirjaniku (Evar Post). Järg oli siis taas ajakirjaniku käes. Pärast kahte aastat lehetööd jäi Kadri Ugur kirikutööle veel neljaks aastaks. Täna on ta Põlvamaal Ahja keskkoolis õpetaja ja Tartu ...

100 aasta õpetaja Oskar Pastiku sünnist

Oskar Pastik sündis 15. veebruaril 1904 Viljandimaal Rimmu vallas Õisu-Uuemõisas metsavahi Mihkel Pastiku ja Liisa (sündinud Vihvelin) esimese lapsena. Perekonnas olid veel nooremad vennad Hans ja August. Lõpetas Viljandi maakonna poeglaste gümnaasiumi 1925 ja 1930 Tartu ülikooli usuteaduskonna, kus omandas usuõpetaja kutse. Kodumaa-aastad Pärast prooviaastat Narva praostkonnas praost Jakob Jalajase juures ordineeriti ...

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Õpetajate Konverentsi pöördumised

EELK Õpetajate Konverentsi pöördumine Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu, valitsuse ja rahva poole 2003. aasta 14. septembril tegi eesti rahvas ajaloolise tähtsusega otsuse ühineda Euroopa Liiduga. Kuigi tegelik ühinemine leiab aset tänavu 1. mail, on EELK Õpetajate Konverentsi juhatus teinud ettepaneku kuulutada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 2004. aasta teemaks «Euroopa – meie ühine kodu». EELK kui vaba ...

Põltsamaa on noorte jaoks tõmbekoht

Põltsamaa VII noorte talvepäevad teemal «Siin ma olen» (1Sm 2:4) olid seekord erilised oikumeenilise osalejaskonna poolest. «Siin ma seisan teie ees ja mulle meeldib siin olla,» tervitas koguduse õpetaja Kalle Kadakas Põltsamaa Niguliste kirikusse kõikjalt Eestist kogunenud noori. «Siin ma olen!» oli talvepäevade läbiv teema, mille lahtiarutamist jätkas avapäeva õhtul diakon Kristi ...

Ainult üks küsimus

Läinud nädalal kogunes selle aasta esimesele koosolekule SA EELK Usuteaduse Instituudi nõukogu. Mida koosolekul arutati?Sihtasutuse nõukogu liige, haridusassessor Arne Hiob: Koosolekul oli kuus punkti. Esiteks sihtasutuse nõukogu juhatuse esimehe ehk rektori dr Alar Laatsi kinnitamine ametisse. Sama päevakorrapunkti juurde kuulus eelmise rektori, mag Allan Kähriku vabastamine juhatuse esimehe kohalt. Teiseks päevakorrapunktiks oli ...

Välisuudised

Ususümboleid keelustav seadus Prantsuse valitsus kiitis kolmapäeval, 28. jaanuaril heaks seaduse, mis keelab silmatorkavate religioossete sümbolite kandmise koolis. Valitsuse otsus tähendab vastuolulise seaduse, millega keelataks moslemi pearättide, juudi pigimütsikeste ja suurte kaelaristide kandmine, saatmist parlamendile arutamiseks. Seaduseelnõus märgitakse, et koolides on keelatud kanda märke või riideid, mis ...