Slava Ukraine

Lehenumber 13. märts 2002 Nr 10 Archives - Eesti Kirik

Ma olen ainult pime

Paar nädalat tagasi pidas Tallinna Diakooniakoolis loenguid pime vaimulik Ari Suutarla. Varases nooruses pimedaks jäämisest hoolimata on ta saanud hea hariduse ja töötanud suurt vastutust nõudvates ametites Soome kirikus. Kui ma 1988. aastal esimest korda NLiidust välja pääsesin, oli Ari Suutarla Soomes minu vastuvõtjaks ja hoolitsejaks nende kümne päeva jooksul. Mööda Helsingit taksoga sõites ...

LAULU LUGU – Kallis veri ohvrianniks saanud

Kiriku Laulu- ja Palveraamatu laul number 75 Oh nuta oma häda sõnade saksakeelne tiitel on «Bewein, O Christenmensch». Ladinakeelsete originaalsõnade autoriks on traditsioonikohaselt Bernhard Clairvaux, kes sündis Fontaineses, tänapäeva Prantsusmaal aastal 1091. Tema isa suri Esimeses ristisõjas ja ema suri, kui ta noor oli. Pärast ülikooli astus ta tsistertslaste kloostrisse Citreaux. Bernhard oli suurte ...

Väljaspoole leeri

Tänane jutlusetekst räägib inimese osaks olevast üksindusest ja muutusest, mille Jeesus on endaga kaasa toonud. Sõna sisaldab aga ka palju sellist sümboolikat ja informatsiooni, millest kaasaja lugejal on päris raske, teinekord isegi võimatu aru saada.Jeesuse kannatustele ja ristisurmale vaadates on kirja taustaks 3. Moosese raamatu 16. peatüki sõnum iga-aastasest suurest lepituspäevast Iisraelis, mil ...

Kõnelevad ristid

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! Mt 20:28 Väheste inimeste elus on surm oodatud külaline. Enamasti on ta kutsumata võõras, kes jõhkralt katkestab meie maise teekonna. Vaevalt leidub kedagi, kelle elutöö eesmärgiks oleks surm, eriti veel surm kellegi teise eest. Surnuaial kohtab erisuguseid hauatähiseid. On suuri ja uhkeid hauamonumente, on väiksemaid ...

Inimeste keskele tulles

Kirik ja tema sõnum asub Eesti ühiskonnas omapärases olukorras. Ühelt poolt on eestlased küll osalised õhtumaisest kristlikust kultuuritraditsioonist, teiselt poolt puuduvad suurel hulgal inimestest elementaarsed teadmised kristluse olemusest.Kristlus ja kirik on osa ajaloost, millel on küll kultuuriline väärtus, kuid millel ei ole märkimisväärset kohta inimeste igapäevaelus ja teadvuses. Sageli opereeritakse ...

Kontsert Pirita kloostris

Laupäeval, 16. märtsil kell 17 on Pirita kloostri uksed avatud kõigile kirikumuusika austajatele. Kontsertiga astub üles Kirikumuusika Liidu segakoor KOSK (koorijuhtide ja organistide segakoor). Koori juhatab Tallinna Pühavaimu koguduse koorijuht Riho Ridbeck, flöödil mängib Kuusalu koguduse organist Anne Jalakas. Ettekandele tuleb poola helilooja G. G. Gorczycki missa, mille osade vahele on põimitud ajakohaseid psalmi- ja ...

Piibliseltsi töö toetuseks

Möödunud aasta lõpul oma 10. aastapäeva tähistanud Eesti Piibliselts ei ole loorberitele puhkama jäämist isegi mitte arutanud. Ent mida siis ikkagi tehakse? Valmis on saanud viipekeelse Markuse evangeeliumi kolme esimese peatüki videoversioon. Märtsikuu jooksul saadetakse need tutvumiseks viipekeelsetele kogudustele ning viipekeele keskustele ja organisatsioonidele ettepanekute saamiseks. Plaanis on jätkata tööd ...

Astumine kirikusse või parteisse

Hiljuti tegin kooli üheteistkümnendate-kaheteistkümnendate klasside hulgas lühikese küsitluse religioossuse kohta. Selgus, et umbes 60% õpilastest väitis end uskuvat, kuid ei taha astuda ühegi usuorganisatsiooni liikmeks. Enamvähem analoogiline pilt avaneb ka täiskasvanute hulgas. 2000. aastal läbi viidud religioonisotsioloogilise uuringu andmetel pidas 66% küsitletud eestimaalastest end usklikuks ...

Võti tulevikku

Tartus toimunud nõupidamisel arutati usuõpetusega seotud küsimusi. Kokkukutsumise initsiaatoriks oli Eesti Kirikute Nõukogu (EKN). Nõupidamisest võtsid osa usuõpetajaid koolitavad teoloogilised kõrgkoolid, Eesti Usuõpetajate Liidu esindajad, siseministeeriumi usuasjade osakonna esindaja ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse sotsiaalainete peaspetsialist.Nõupidamise eesmärgiks oli saada ülevaade ...

Kirik ja riik: vastasseisust koostööni

Porvoo Ühenduse liikmeskirikutest on olukord Eestis võrreldav ainult Leeduga. Pean silmas nii riiki kui ka kirikut. Mõlemal on alles 10 aastat olnud võimalik ise vabalt korraldada oma elu ja tegevust. Nõukoguliku mineviku taak lohiseb aga kaasa ja pärsib mõlema tegevust. Tahaks loota, et eneseleidmise ja murranguliste muudatuste aeg jääb peagi seljataha, et eluolu stabiliseerub ja mõlemad pooled leiavad mõistlikke ...