Nominendid on üles seatud

Hästi restaureeritud interjööri kategoorias võistleb Kõpu Peetri kirik. Jaan Männik

Muinsuskaitseameti korraldatavale konkursile esitati autasustamiseks kokku 107 kandidaati, nende seas on mitmes kategoorias kogudustega seotud objekte või ka inimesi, kui mõelda pärandihoidja tiitlile kandidaadina üles seatud kalmistuvahte.

Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson, kes on ühtlasi ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni juht, on väljendanud rõõmu, et pärandihoidjate tööd märgatakse ja tunnustatakse. Sel aastal oli komisjonile esitatud palju erinevaid kandidaate ja tehtud tööd kinnitavad, et kultuuripärand säilib just seda kasutades.

Uus vana – hästi tehtud
Naissaare Maarja kabel konkureerib hästi restaureeritud mälestise kategoorias. Kabel valmis 1938 ja eelmise aasta lõpus andis kabelit kasutav Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus teada, et kabel on restaureeritud. Kuna varasemalt oli see värvimata, sai ta restaureerimise käigus kollase värvikatte, nagu 84 aastat tagasi arhitekt Karl Tarvasel plaanis oli.

Tegu on omamoodi imelooga – kabeli taastamiseks koguti raha mitukümmend aastat. Ennekõike on kabel taastatud saarerahva annetustest. Kabel on ikka olnud koguduse õpetaja Patrik Göranssoni südameasjaks ja suurimaks autasuks ongi tema sõnul restaureeritud kabel. Autasule esitas selle Viimsi vallavalitsus.

Saarel elab õpetaja Göranssoni sõnul paarkümmend inimest ja nad on kõik omad ja tähtsad. Saarel toimib just kui väike rahvakiriku mudel – seal tuleb kirik inimeste juurde ja kõik saare elanikud on kirikuga seotud. Nad on kiriku taastamist toetanud nii rahaliselt kui praktiliselt, aidates kaasa mõnd tööd tehes. Peatselt on kabelis ka jumalateenistus, nimelt 4. novembril.

Saarele on kavandatud külastuskeskus ja see tuleb kindlasti kogudusele kasuks. Tänu sellele jõuab kirikusse elekter ja täitub ka koguduse unistus saada kunagi orel. Praegu saadetakse jumalateenistust Rootsi kiriku Uppsala peapiiskopile Nathan Söderblomile (1866–1931) kuulunud harmooniumil.

Katus ja interjöör
Kui hiljuti tuli uudis Itaaliast, et Bolzanos toimunud võistlusel saavutas grand prix’ Tallinna piiskopliku toomkiriku metallkatus, siis muinsuskaitseameti korraldataval konkursil kandideerib Keila kiriku katus. Sealse erilise, kiltkividest katuse remont kestis ühtekokku üle nelja aasta. Esmalt tuli teha puidutööd, seejärel oodata, kuni Šotimaalt toodi kivid, millesse nende kinnitamiseks olid augud puuritud. Nii võttiski protsess pikalt aega.

Keila kiriku katusel oli vanust 160 aastat, kui 2002 käis linnast üle keeristorm, pärast mida tuli katust lappida. Eriti viletsasse seisu jäi hoone lõunapoolne katus. Kõnesolev kirik on üks vähestest hoonetest Eestis, millel on kiltkivist katus. See oli pandud lootuses, et kivi ei idane ega mädane. Siiski sai torm sellest jagu. Uus katus sai samuti kiltkivist, töö tegi OÜ Rändmeister Juhan Kilumetsa eestvõttel. Nüüd kandideerib Keila kiriku katus hästi taastatud või restaureeritud detaili või hoone osa kategoorias.

Keila kogudust teeniv õpetaja Matthias Burghardti sõnul on kirik imeilus ja tänu uuele katusele kestab veel kaua.

Konkursil osaleb ka kauni interjööriga Kõpu Peetri kirik, mis sai valmis 1825 ja mida on nüüd remonditud peaaegu 20 aastat – alates 2004. aastast. Kui esmalt restaureeriti aknad ja uksed ning pühakoda sai ilusa kollase rüü, siis nüüd tõstetakse esile tema kaunist sisemust. Restaureeritud on ka orel ja altarimaal ning inimesi hüüab jumalateenistusele kaks uut väikest kella.

Kogudust teeniv õpetaja Hedi Vilumaa ütleb, et kirikus on remonti tehtud ajast, mil tema kogudust teenima asus. Aastal 2003 hakkas ta kogudusele jumalasõna jagama ja juba järgmisel aastal alustas kiriku juures remondiga. Ta ütleb, et nüüd on suured tööd tehtud ja et kogudusel on hästi läinud ning tehtust on moodustunud ilus tervik.

Meenutades olnut sõnab ta, et 2012 alustati torni remondiga, siis tehti korda pikihoone, osakaupa on restaureeritud interjöör ja nüüd esitas Hilkka Hiiop Kõpu kiriku nominendiks hästi taastatud interjööri kategoorias. Siiski on kiriku restaureerimisel pidanud kogu aeg katsetama kasutatud materjalidega, sest hoone pole valminud ühel lühikesel perioodil. Näitena meenub talle torni restaureerimine 2012. aastal. Möödunud aastal aga sai kogudus kahele väiksele kellale lisaks veel kaks suurt.

Kui aasta leiuna tõstetakse esile Haljala kiriku torniniššide avastamist ja uuena ajaloolises keskkonnas võistleb Niguliste kirik-muuseumi torni arendus, siis hästi restaureeritud kunsti- ja ajaloopärandi valdkonnas võistlevad nii Räpina kiriku puitskulptuur kui Tallinna toomkiriku tunnikell.

Pärandihoidjana kandideerib tunnustusele kalmistuvaht Meedy Männiste Nõost. Meedy Männistest on 17 aastat tagasi kirjutanud kirikulehes toimetaja Mari Paenurm, aga salvestust 1977. aastal kalmistu juhatajaks saanud Meedyga saab vaadata Nõo valla kodulehel videosarjas „Tähesäras Nõo“. Tõsi, surnuaed kuulub küll vallale, ent Meedy Männiste on sealse koguduse liige.

Rita Puidet