Namiibias arutati naise rolli tugevdamist kirikus

Õp Hedi Vilumaa koos Okahandja Park’i Pauluse koguduse nõukogu liikmetega. Erakogu

Namiibias tegutseb kolm erinevat luterlikku kirikut. EELK on neist Saksa Kurhessen-Waldecki maakiriku ühe partnerkirikuna seotud Namiibia Vabariigi Evangeelse Luterliku Kirikuga. Kirikuna ei ole meil sealse maaga selliseid otsesuhteid, nagu on näiteks Eesti Vabariigil 2021 asutatud Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTDEV) kujul. See korraldab Eesti osalemist rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projektides ning tähelepanu all on mh naiste ja laste õiguste tagamine, sooline võrdõiguslikkus ning digi- ja rohepöörde toetamine. Kurhessen-Waldecki maakiriku partnerkirikuna kuulub EELK nii piiskoppide kui ka näiteks kiriku naisteoloogide või -juhtide tasandil ühtsesse aruteluringi.
Seekordsel naiste 6. kohtumisel (Tallinnas korraldasime vastava konsultatsiooni 2012. aastal. Partnerkirikute piiskopid kohtusid Tallinnas 2022. aastal) 22.–31. augustil arutati naiste võimestamise ja nende rolli tugevdamisega seotud küsimusi kirikus. EELK saatis Namiibiasse kaks delegaati, kuid paraku esindasin Eestit siiski üksi. Osalenud Euroopa (Saksamaa, Eesti, Rumeenia), Aasia (India, Kõrgõzstan) ja Aafrika (Namiibia, Lõuna-Aafrika Vabariik) kirikute esindajate poolt antud ülevaadetes kordus sama muster – meie kirikutel on jätkuvalt väljakutsed seoses naiste juhirolli ja patriarhaalse mõtteviisi avaldumisega kirikus ning naistevastase vägivalla vähendamisega ühiskonnas. Tuleb tõsiselt mõelda siingi, mida see kõik tähendab, kuidas ja kus see avaldub ning kuidas suudame oma kirikus inimesi väärtustades ühe Kristuse ihuna ja ühe eesmärgi nimel soost olenemata tööd teha.
Erinevalt sellest, et Eesti viis 2009–2023 Namiibias ellu 12 projekti 750 000 euro ulatuses ja toetab praegu seitset sealset projekti, on EELK eesmärk Kurhessen-Waldecki maakiriku partnerkirikute peres rakendada ühiselt demokraatia ja inimväärikuse põhimõtteid piibellikul ja teoloogiliselt põhjendatud alustel. Vaimulikus ametis ja juhirollis töötavate naiste võimestamise, julgustamise või parema rakendamisega, aga ka naiste omavahelise toetusega seotud küsimused mahuvad kindlasti sellesse agendasse.
Kirik, sh EELK on kutsutud seisma õigluse ja õiguse eest ühiskondades. See sisaldab mõtet ka demokraatia hoidmise ja arendamise kohta, mistõttu tuleb taunida ja piirata ühiskonnas – ja seega ka kirikus – levivat populismi. Kirikuna peame seisma vastutustundliku ja õiglase demokraatia püsimise eest.
Ka kirikusisene demokraatia peab olema hinnatud – eemalduda tuleb sügavalt juurdunud patriarhaalsest süsteemist, sh seadustatud autoritaarsusest, näiteks eluaegsetest positsioonidest. Inimestele tuleb kirikus tagada võrdsed võimalused töötada kõikides juhtimis- kui teenimisülesannetes. Selleks tuleb juba strateegiates leida teid, kuidas väärtustada mh naiste rolli kirikus ja võimaldada neil osaleda erinevate tasandite juhtimises. Samuti on kirikul ülesanne vähendada ühiskonnas levivat sageli struktuurset naistevastast vägivalda ning osaleda kannatajate tervenemise protsessides.
Konsultatsiooni üheks osaks ettekannete ja analüüsi kõrval oli kohtumine ühe Namiibia luterliku kiriku, selle teoloogilise instituudi, Namiibia ülikooli ja parlamendi esindajatega, kes tõid välja sealsed probleemid. Näiteks levinud patriarhaalsusest ja selle transformeerumisest ning erakordselt suurest majanduslikust ebavõrdsusest ja laialdasest vaesusest lähtuvad mured. Seejuures kritiseerides ka kiriku tegevust või tegevusetust (näiteks abordivastane ristisõda, naiste seksuaalne ärakasutamine vaimulike poolt, naisjuhtide töö takistamine, ebaõigluse pealtvaatamine, vaikimine).
Kuuldu ja osalt nähtu põhjal on mulle sügavalt vastuvõetamatud olukorrad, kus toidu eest müüakse seksuaalkaubana ennast või oma lapsi, ja faktid, mis kinnitavad maa mitut koloniseerimise lainet, selget Hiina-orientatsiooni või Putini toetamist. Mitmetest mõttevahetustest koorusid välja arusaamad nii funktsionaalsete ühenduste rajamise ja süsteemse koostöö, meeste ja naiste formaalse võrdsuse taunimise, kontekstuaalse ja kriitilise teoloogia rakendamise kui ka teise inimese austamise ja aktsepteerimise vajadusest laiemalt.
Erinevaid kiriku või riigi projekte kohapeal uurides oli võimalik näha ka tehtud edusamme ning on lootus, et ka Eesti mõte, palve ja abikäsi saab sellel maal elu parendada ning et meiegi kirikul on ehk selles loos oma koht. Kuid ühes partnerkirikute ringis peame kindlasti igaüks esmalt oma maal ja kirikus hea seisma inimväärikuse ja võrdväärsuse tunnustamise ning kõiki inimesi arvestava vastutustundliku ja targa teoloogilise käitumise eest.

Hedi Vilumaa
Kõpu Peetri ja Suure-Jaani
Johannese koguduse õpetaja, dr