Mõistliku religioossuse otsinguil

Kas on võimalik religioon, mis põhineb üksnes mõistusel?

Zar´a Jaa`qoobi arutlused. Ühe abessiinia mamhöri elu ja mõtted. Etioopia keelest tõlkinud Uku Masing. Saatesõna kirjutanud Kalle Kasemaa. Johannes Esto Ühing, Tartu 2012, 93 lk.

Kuigi mõistus ja usk ei ole olemuslikud vastandid, vaid pigem teineteist täiendavad suurused, on ajaloos olnud ometi perioode, mil nende vahel on toimunud konflikte. Need kokkupõrked pole olnud enamasti välised, vaid on leidnud aset tundlikumate inimeste mõtlemises. Euroopa ajaloos oli üks selline periood ususõdade ajastule (XVI-XVII sajand) järgnenud aeg. Kuigi kõik kristlikud konfessioonid, mille pooldajad üksteisega võitlesid, olid olnud veendunud oma usu ainuõigsuses, seadsid sõdade käigus aset leidnud laastamistööde ulatus, julmus ja inimestele osaks saanud kannatused tollal paljude tundlikumate mõtlejate jaoks kahtluse alla erinevate konfessioonide pretensioonid ainuõigsusele. See sundis ka küsima, kas üksteist usu nimel hävitavad kristlased esindavad üldse õiget kristlust? Ja loogiliselt järgnes sellele teine küsimus: milline on õige kristlus?

Edasi loe ajalehest Sirp