Mis on lahti Viimsi koguduses? Kommentaar
14.09.2007 | ek | Rubriik: UudisedVähem kui aasta Viimsi Püha Jaakobi koguduse õpetaja ametis olnud Jaan Lahe andis lahkumisavalduse, mille kirikuvalitsus ka rahuldas.
Koos õpetaja lahkumisega arvati reservi ka sama kogudust 13 aastat teeninud diakon Erkki Juhandi (37). Jaan Lahe on viimast kuud kogudust üksi teenimas; sellest õppeaastast on ta Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kultuuriteooria õppetooli võrdleva usundiloo põhikohaline lektor.
Eesti Kirikule ütles Jaan Lahe, et aasta on olnud talle väga väsitav ja paari aasta pärast soovib ta naasta oma kutsumuse, vaimuliku teenimise juurde.
Viimsi koguduses tekkinud olukorda kommenteerides viitas Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu, kes on kuni uue õpetaja leidmiseni ka koguduse hooldajaõpetaja, kahele probleemile. Ühelt poolt väikese koguduse võimetus kahte vaimulikku üleval pidada ja teisalt kahe vaimuliku omavaheline tööjaotus. «Viimsi probleem on liiga väike kogudus ja liiga palju õpetajaid. Võib küsida, miks peab nii väikeses koguduses olema kaks vaimulikku. Kogudus ei ole võimeline kahele maksma inimväärset palka. Kui diakon on olnud koguduses selle asutamisest saati, siis võib juhtuda, et ta hakkab end pidama selle koguduse isaks ja uus tulija on juurdetulija.»
Praost leiab, et konsistoorium on teinud targa otsuse õpetaja lahkumisel ka diakon vabastada. «Erkki Juhandi oleks võinud olla koguduse õpetaja elupäevade lõpuni, kui ta oleks oma õpingud lõpule viinud. Praost ja kiriku juhtkond ei saa rahulikult pealt vaadata, kuidas vennad omavahel hakkama ei saa,» lisab Jaan Tammsalu selgituseks. «Erkki Juhandi on aastaid seal töötanud, tubli töö teinud, aga ka temal on aeg liikuda uutele väljakutsetele, kas lõpetada kool või minna kellegi alluvusse tööle mõnda suuremasse kogudusse või kaplanaati.»
Sirje Semm
See lugu on hämar. Kas äkki keegi selgitab? Jaan Lahe jaoks ju seda kohta ei loodud. Tean, et ta pole mingi kirikuvalitsuse soosik – pigem ärritanud neid oma lehelugudega. Teine kandidaat oli ju ka. Mis siis ikka päriselt juhtus? Leheloost see ei selgu ju.
T.T.
Kõik räägivad sellest, kuidas õpetaja Juhandi vallandati. Keegi ei selgita aga, miks seda tehti ja miks õpetaja Lahe pidi lahkuma.
EJ-l pole tegemata mitte paar, vaid vähemalt paarkümmend eksamit.
Muidugi võiks kaaluda nii mitmegi tubli mehe ordineerimist diakonõpetajaks (varem öeldi: aseõpetajaks), aga juba eelmise peapiiskopi ajal otsustati, et selline praktika tuleb lõpetada.
Tuline õigus on ühel varemkirjutanul, kes ütles: \”Juhandi on noor mees. Kui talle anda õpetaja ordinatsioon ilma hariduseta, oleks see tema alandamine, sest sellega tunnistatakse ta õppimisvõimetuks.\” Pealegi looks see (ohtliku) pretsedendi…
Sel kevadel-suvel ordineeriti õpetajaiks (preestriteks) ligi 20 endist diakonit, sh. paljud juba 15-20 aastat ordineeritud, mitte 10 nagu EJ. Ja olgugi ammu koguduste teenistuses, tuli neil lisaks UI lõpetamisele teha läbi ka pastoraalseminar. Kui EJ-le teha erand, võiks nii mõnigi hakata nõudma \”võrdset kohtlemist\” ja ehk veel suuremagi õigusega kui EJ.
Kalev Raave on nüüd manalamees, rahu ta põrmule. (Ase-)õpetajaks sai ta küll väga lihtsalt, aga ta polnud tollal ainus, kes kümnekonna või vähemagi eksamiga preestriõigused sai, neid vaimulikke on ikka väga palju. Mõned on siiani \”ased\” ja karta on, et nad selleks jäävadki. \”Karjääri teha\”, näit. praostiks nad ei saa, aga võivad oma kogudusi teenida küll.
Kui Kalev Raave ordineeriti õpetajaks, ei olnud ju tal mingit teoloogilist haridust. Kõrgem Parteikool ei anna teatavasti õigust pühitseda ei abiõpetaja ega õpetaja ametisse. Miks ei või Erkki Juhandile, kellel on tegemata ainult paar eksamit ja lõputöö, anda samade teenete eest õpetaja õigusi?
Olen täiesti nous M.O. kirjutatuga. Kas ei oleks voimalust anda Erkki Juhandile oppepuhkus, et ta saaks oma kooli lopetada ning siis veel kord voimalus hakata Viimsi kiriku opetajaks. Olen kylastanud mitmeid kirikuid ja jumalateenistusi, kuid toeliselt liigutasid ja motlema panid mind Erkki Juhandi peetud jutlused- nii elulähedased, lootustandvad ja usku sisendavad. Kindlasti on paljudel inimestel perioode, kus nad oma usus kahtlevad, eriti elu rasketel perioodidel. Erkki on inimene, kes suudab inimestes seda usku säilitada ja ka koige pimedamatesse hetkedesse valgust tuua. On äärmiselt kahju kui Viimsi kogudus sellise inimese kaotab. Kindlasti on väga raske lopetada opinguid kui oled nii pyhendunud oma tööle ja ka abivajajatele \”ei\” ei suuda öelda. Millal siis opingutele aega jääb? Arvan, et ei ole palju korrata Kalev Raave lugu ka Erkki Juhandi puhul.
Erkki Juhandi kõrvaldamine koguduse õpetaja kohalt on kohutav vapustus koguduse liikmetele. Oli ju tema see, kes 14 aastat tagasi väga noore mehena lõi praktiliselt täiesti tühjale kohale uue koguduse. Ainult temale omane karisma tõi kiriku juurde kokku enne absoluutselt kirikuvõõraid inimesi. See oli ime, mida tema isiksus siin Viimsi poolsaarel korda saatis. 1994.a. sügis puudutas siinseid inimesi väga lähedalt. Me kõik siin oleme sügavalt tänulikud, et meil oli olemas inimene, kelle poole abis pöörduda. Erkki Juhandi on siiani alati leidnud aega inimestele nende elukriiside ajal appi tõtata. Tal on võime ära tunda hädas olev inimene ja anda õiglast lohutust. Siinjuures süüdistame end, et ei osanud küsida oma koguduse õpetajalt, kuidas tal endal läheb. Alles taganjärele kuulsime tema perekonna suurtest muredest. See on tõepoolest palju nõutud, teenida maksimaalselt oma kogudust, õppida ja samal ajal hakkama saada väga raskete koduste probleemidega. Leian, et kui üks inimene on loonud teda kogu südamest austava koguduse, ehitanud kiriku, on sellel inimesel täielik õigus nimetada end koguduse isaks. Ta lihtsalt tõepoolest on seda. Usun, et Jaan Lahe ei ole nii rumal inimene aru saamast, et ta oli sissetungija. Sooja ja armastava inimese asemel toodi meile külm teoreetik. Mida mõtles Eesti kiriku juhtkond seda tehes? Tekib küsimus, millised on inimesed, kes juhivad seda kirikut. Oleme kuulnud, et Erkki Juhandile heideti ette liigset lähedust oma kogudusega. See on ju absoluutne maksimum, täius, mis peaks olema kiriku eesmärk. Kas tõesti vajab kirik külmalt kalkuleerivaid diplomeeritud hingekarjaseid.Igatahes Erkki Juhandi elutöö väärib ka ilma diplomi kaitsmiseta talle õpetaja õiguse õiguste andmist. Pretsedent on Eesti Kirikul olemas Kalev Raave näol. Miks ei või seda korrata? Erkki Juhandi EI OLE seda õigust vähem ära teeninud.
Jube lugu!
Muidugi Erkki kogoduse looja ja isa, aga mõlemad olid ju toredad õpetajad – mis siis, et erinevad. Miks nad peavad lahkuma? Miks on küll saatus nii karm.
Kahtlemata on sellise nullmisjonäri(vabandust väljenduse eest), nagu Jaani toomine vastloodud koguduse õpetajaks küstav. Nii väikeses koguduses ei ole kahel vaimulikul hetkel mõtet. Juhandi võiks ikka nii mees olla, et ta oma kooli ära lõpetab. Kõik teised ikka ajapikku saavad, aga tema miskipärast mitte.
Kui Erkki oli nii hea õpetaja, nagu räägitakse, siis tekkib küsimus, miks möödunud aastal see uus õpetaja koht üldse loodi? Miks kirikuvalitsus seda tegi? Kas keegi teab tausta, näiteks sina, Koguduse hääl?
Erkki Juhandile on korduvalt pakutud võimalust tegemata eksamid sooritada (neid on muide väga palju) + lõputöö kirjutada, ja eelmisel sügisel olnuks tal võimalus ka pastoraalseminar koos teiste ammuste diakonitega kiirendatud korras lõpetada. Aga kui inimene ise ei taha, kui ta \”uhkus ei luba\” jne., pole ju midagi teha. 37-aastane on eestkoste-east ammu väljas ja mees teab, mis mees teeb. Antud juhul käitus ta iseenda vaenlasena.
Raavega oli lugu teisiti. Ta ordineeriti õpetajaks ja kui ta kirikut ehitas, oli ta juba õpetaja valmis. Ainult et aseõpetaja. Rist anti talle teenete eest küll, aga õpetaja õigused olid tal juba enne seda. Paraku on Juhandi diakon, mitte aseõpetaja ja kui talle anda teenete eest õpetaja õigused, poleks see Raave pretsedendi kordamine, vaid täiesti uue pretsedendi loomine.
Raave oli vana mees ja tal olid kohutavad tervise probleemid. Juhandi on noor mees. Kui talle anda õpetaja ordinatsioon ilma hariduseta, oleks see tema alandamine, sest sellega tunnistatakse ta õppimisvõimetuks.
Küsijale vastuseks niipalju, et selle küsimuse peab esitama peapiiskopile. Kogudus oli väga rahul oma armastatud hingekarjasega. Miks oli vaja Jaan Lahe sellisesse äärmiselt häbiväärsesse olukorda panna, ei ole meile kellelegi selge.
See lugu siin lehes oli niivõrd segane ja ähmane, et oleks olnud parem, kui see poleks üldse ilmunud. Suur pettumus, et autoriks oli pr. peatoimetaja ise. Ehk peaks kirjutama ausa loo nagu see Kristel Neitsovi oma Petseri koguduse probleemidest.
Saan aru, et seda kirjutada on raske, sest peaks rääkima väga ebamugavatest asjadest ja mitmed olulised inimesed poleks hetkel lihtsalt nõus omapoolseid kommentaare andma.
Oma kogudusel peaks olema oigus valida opetaja, see ei ole maaratav vaid valitav ametikoht.
Inimene ehitab nullist koguduse, ehitab kiriku ja siis heidetakse ta lihtsalt nagu narts kõrvale.
Häbi, EELK ja peapiiskop!
Põder oleks pidanud alla suutma neelata siiski väiklase solvumise selle eest, et Meri perekond pidas Erkkit sobivamaks Presidenti matma, kui teda…
Lõplik kohtupäev tuleb hiljem, ka Põdrale…
On ehitajaid ja on lõhkujaid
Erkki jääb alati meie südametesse ja meie hingekarjaseks…
Kahju, et Põder lõhkus Viimsi koguduse ja trampis mutta ühe vähestest säravatest tähtedest EELK-s.
Nii kahju, et mõned on nii väiklased, et ei suuda näha enda kõrval kolleege, kes neist populaarsemad ja armastatumad…
Viimsis ju valitigi õpetaja 2 kandidaadi seast. Soovijaid oleks rohkemgi olnud, aga üsna suur sõnaõigus oli õp. valimisel ka Viimsi eksdiakon Juhandil. Isegi väga suur sõnaõigus, kui aus olla. Aga kui oled harjunud olema sisuliselt omapäi tegutsev \”õpetaja diakon\” (nii teda koguduses kutsuti), tekivad õpetajal (kes vastutab ms. ka diakoni eest) paratamatult probleemid. Kõigil hooldajaõpetajatel, kes asja vähegi tõsisemalt võtsid, tekkisid Erkkiga probleemid. Aga siin kuskil tuleb ette piir, kuhumaani tohib rääkida ja kust edasi on see juba teise inimese (mõtlen EJ) eraellu ja privaatsusesse tungimine.
kurjalt riidles
pistaks trollid kinni sind
jälle kaerahelbepuder
õige titaks pead sa mind!
oleks siis praeguse hierahia järgi korrektne. Kui õpetaja on nüüd preester, siis diakonõpetaja on diakonpreester. Nojah Einar Soone on ju tegelikult preesterpiiskop – piiskop, aga Kaarli kiriku õpetaja. Tore, nii edasi uutele saavutustele!
To: Koguduse hääl
Ei tunginud see Jaan Lahe meile sisse midagi. Oli aus kandideerimine ja Lahe võitis valmised. Võib-olla oleks olnud parem, kui võitnud oleks Tuhkru, aga ikkagi kahtlane, kas ka see oleks olukorda päästnud. See, et Erkkit nii pikalt üksi koguduse peal hoiti, oli kiriku juhtide vastutulek kogudusele, lootuses, et Erkki lõpetab oma õpingud ja saabki Viimsi õpetajaks. Paraku on selgunud kahetsusväärne tõsiasi, et Erkki varjas koguduse eest oma õpingute tõelist seisu. Kurb, et ta lahkuma pidi, aga samas oleks ta ju võinud olla aus ja mitte rääkida kahest puuduvast eksamist ja lõputööst, mis tal veel puudu on. Muidugi ei tee haridus õpetajaks – selleks sünnitakse. Aga meie kirikus peab paraku õpetajal ülikooliharidus olema ja see on normaalne. No kui igal lasteaiakasvatajal peab olema kõrgharidus, miks siis kirikuõpetajal mitte.
tore oli neid artikleid lugeda ning motiskleda aga ikkagi tuleb lopetada kool ja siis on koik teed avatud!
Ka mina hakkasin Viimsi koguduses käima tänu Erkkile. Leidisn enda jaoks kodukiriku kus oli hea ja turvaline, kus sain raskel ajal lohutust. Tundub, et Erkkita ei ole kirikul enam see hing…
Sünnitakse ka inimeseks. Aga kui sul esimese klassi tunnistust ikka ei ole ega sa siis inimene ka ei ole ja see on normaalne
LOLLID