Martna kiriku altar üllatas uurijaid värvikirevusega

Kui Martna kiriku altarisein 300 aastat tagasi paika pandi, oli see kirev nagu pühademuna, selgus mais Martna kirikus tehtud uuringute põhjal.

Kunstiteadlaste uurimisrühma tõi Martnasse projekt, millega uuritakse 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi esimestel aastatel Tallinnas tegutsenud puunikerdaja Christian Ackermanni loomingut. Martna kiriku altariretaabel ehk altarisein, mille annetasid 1700. aastal kirikule Johann Baranoff ja tema abikaasa Hedvig Elisabet Taube, on üks Ackermanni töid.

Kunstiajaloolase Tiina-Mall Kreemi sõnul on altar ja kantsel kirikus kõige tähtsamad elemendid. „Tulles 300 aastat tagasi madalast, ilma akendeta majast suurde kirikusse ja nähes neid kuldseid, hõbedasi ja värvilisi kujusid – see oli kahtlemata erakordselt mõjuv,” maalis ta pildi minevikust.

See, et Martna kiriku altarisein on kunagi olnud väga värvikirev, oli uurijaile suur üllatus. „Me oleme ise ka rabatud, et siin on olnud selline kunstimaitse,” ütles Kreem. Ta lisas, et käimasolev uurimisprojekt lähtub küll Ackermannist, kuid tema loomingut uurides ei saa tähelepanuta jätta ajastut ehk seda, milline oli tollel ajastul inimeste maitse.

Kunstiteadlase Hilkka Hiiopi sõnul oli esimesena uuritud Tallinna toomkiriku altariretaablil soliidne värvigamma. „Siin on aga ikka täielik pöörasus: hõbe, kuld, lüster, roosa, roheline, punane, sambad marmoreeritud,” loetles ta Martna altariseinalt tuvastatud toone.

Edasi loe Lääne Elust.