Malle Pärn: kirik ja muutuv ühiskond

Teoloog ja näitleja Malle Pärn kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et neid, keda alusetult homofoobideks sõimatakse, ei kaitse ei humanistid ega erinevuste paraad. Ta väidab ka, et naiste kirikuõpetajaks lubamine on Piibli mõttes palju selgemini lubatav kui homosuhte õigustamine.

Septembri esimesel nädalal oli Usuteaduse Instituudis koos üks väga kirev seltskond. Umbes kakskümmend naist Eestist, Saksamaalt, Indiast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Namiibiast vahetasid mõtteid selle üle, kuidas peaks kristlik kirik reageerima kaasaja ühiskonnas aset leidnud muutustele, ehk täpsemalt öeldes, missugused on kiriku peamised väljakutsed meie muutunud ühiskonnas.

Iga maa esindajad tegid ettekande oma maa olukorra kohta ja oma kiriku tegevuse kohta. Peamised probleemid olid kummalisel kombel kõikides maades ühed ja samad. Võimu korrumpeerumine ja kaugenemine rahvast, vara koondumine mõistmatute ülirikaste kätte, vaeste jätmine üksnes kiriku hooleks, tööpuudus ja nälg, ning muidugi moraalituse ja relativismi pealetung.

Kummalisel kombel oli religiooni halvustamine, taandamine ja tõrjumine ühiskonnast probleem ainult meie kontinendil – Saksamaal ja Eestis. Aafrikas ja Indias austatakse ja hinnatakse ristiusku tunduvalt enam kui Euroopas.

Samas aga näib Euroopa kirikut moraalituse pealetung vähem häirivat kui India ja Aafrika kirikuid. Kõige «edumeelsemad» olid sakslased, kes pooldasid samasooliste paaride liitu ja olid ka ise kirikus selliseid paare ühiseks eluks õnnistanud. Eestlased, peale minu, targu vaikisid sel teemal.

Edasi loe Postimehest.