Mälestades ja aidates läbi tulede
15.11.2023 | Kätlin Liimets | Rubriik: Elu ja Inimesed
Hingedepäeval toimus Kilingi-Nõmmes noorte korraldatud laternamatk ning peeti Saarde kirikus tänu- ja mälestuspalvus.
Robin Attim loeb palvusel pühakirja. Vasakul õpetaja Arvet Ollino. Kalju Sarapu
Soov head teha viis Kilingi-Nõmme gümnaasiumi Forseliuse Seltsi noortekogu noored heategevuslikule laternamatkale, et koguda annetusi Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu toetuseks. „Hea tegemine kaalub üles ürituse korraldamise raskuse,“ sõnab üks korraldajatest, 13aastane Margot Klettenberg, ja lisab: „Soovisime kogukonna kokku tuua. Meil polnud ettekujutust, et nii palju rahvast võiks koguneda.“
Süda õige koha peal
Laternamatkale kogunes umbes 100 inimest. Õpilasi juhendav õpetaja Signe Vahtramäe lausub rahulolevalt: „Mul on väga hea meel, et see aset leidis. Sellist matka pole kunagi meie kandis olnud. Olen hästi uhke, et mul on sellised vahvad õpilased, kel süda on õige koha peal.“
Margoti sõnul sai mõte alguse tänu sellele, et Saarde vallas on võimalik alates 13. eluaastast taotleda toetust ürituste läbiviimiseks. Kevadel saadi käsi n-ö valgeks ehk projekt ukrainlastest õpilaste toetuseks läks hästi ja sellest saadi indu, et uuesti proovida.
Küsimusele, kuidas jõuti vähihaigete laste perede heaks annetuste kogumiseni, vastab Signe Vahtramäe, et mõjutada võis, et ta on ise püsiannetaja vähihaigusega seotud fondidesse ja on koolis propageerinud heategevuslikku annetust kingitusena.
Nõnda otsustati annetusi koguda Vähihaigete Laste Vanemate Liidu heaks. Loodi Swedbanki keskkonda „Ma armastan aidata“ annetusalgatus. Noored sõnastasid ise selle nimetuse „Mälestades ja aidates läbi tulede“. Annetusi saab teha kuni esimese advendini.
Esimest korda kirikus
„Kohe panime paika, et soovime viia küünlad surnuaeda ja kirikus lõpetada. Kuna oli hingedepäev, siis tahtsime ka vabadussamba juurde küünlad panna,“ meenutab Margot. Laternamatkalised liikusid Vabadussõja mälestusmärgi juurest kalmistule, kus on 1937. aastal Kilingi-Nõmme vana koolimaja põlengus hukkunud õpilaste mälestussammas. „Sealt suundusime kirikusse. Juba eemalt kirikukellad kutsusid. Oli näha, et oleme sinna oodatud,“ jutustab Signe.
Kirikus toimus tänu- ja mälestuspalvus. Kirikuõpetaja Arvet Ollino oli ette valmistanud sündmusega sobiva palvuse, õpilased lugesid ise pühakirja ja palveid. Laulis kooli tütarlastekoor. Signe Vahtramäe tunnistab, et mitmed õpilastest polnud varem kirikus käinud ja ta veidi muretses, tundes eestlaste usuleigust.
„Palvuse mõte oli üritust korraldanud noortele alguses võõrastav. Kokkuvõttes oli tagasiside toetav. Emad olid väga uhked poegade üle, kes palveid lugesid. See oli suur asi,“ lausub Signe, lisades, et matkast võtsid osa ka sõjapõgenikest Ukraina õpilased.
Koos esivanemate tantsudega
„See, mis kirikus toimus, oli laste initsiatiiv, nende mõtted ja ideed. Oli nii südantsoojendav. Oli hästi Jumala poolt kantud üritus ja väärib esiletõstmist. Laulis koor, abiturient Mats Truija mängis karmoškat ja noored soovisid ka tantsida,“ märkis Saarde koguduse juhatuse esimees Kristi Ollino.
Alguses olla koguduses arutletud, kas rahvatants ikka sobib kirikusse, ent see toimus pärast palvust ja tagasi vaadates leiti, et hingedepäeva sobisid esivanemate tantsud hästi. „See oli esivanemate traditsiooni hoidmine, meie endi pärandkultuuri hoidmine. Miks mitte seda kirikus teha?“ mõtiskleb Kristi Ollino.
Ka õpetaja Signe oli seda meelt, et koguduse erandkorras antud luba tantsida oli oluline: „Annetusi korjame väga valusal teemal. Rahvatants andis emotsionaalselt positiivse lõpu. Kõik pole elus nii tumedates värvides. Elu läheb edasi.“
Tallinna Kaarli kogudusega seotud Signe väljendas vestluse lõpetuseks mõtet, mida ka teised usutletavad toetasid: „See ettevõtmine tuli vääramatu jõuga ja liigutas rahvast. Lapsed said positiivset tagasisidet, et nad on midagi väga head ja suurt teinud. Kohalik rahvas – see ei olnud üks-kaks inimest, vaid rohkem – tuli tänama, osa lausa pisarsilmi. Paluti, et järgmisel aastal see korduks. Eks see oleneb lastest. Oleks imeline, kui sellest saaks ilusa traditsiooni algus.“
Annetustalgud on avatud ja annetusi on võimalik teha kuni 1. detsembrini aadressil https://www.armastanaidata.ee/algatus/malestades-ja-aidates-labi-tulede
Kätlin Liimets
Galerii autor: Kalju Sarapu
