Luterlikust reformatsioonist Eestimaal

Käesoleval aastal tähistatakse Euroopas ja maailmas luterliku reformatsiooni 500. aastapäeva.

Kevadel meenutasime seda, kuidas tekkis ja kujunes paljude Euroopa riikide maailmavaate ja riigikorralduse aluseid muutnud liikumine. Kuna reformatsioonil on otsene mõju ka eestlaste kiriku-, kultuuri- ja hariduselule, tuletan täna ja järgnevatel nädalatel meelde usupuhastuse sündmusi praeguse Eesti aladel.

Kristlastele Riias, Tallinnas ja Tartus

Luterliku usuliikumise hällist, Saksamaa linnast Wittenbergist, jõudis reformatsiooni mõju esmalt Vana-Liivimaa suurematesse linnadesse, nagu Riiga (1521), Tallinna (1523), Tartu (1524) ning sealt edasi väiksematesse linnadesse ja maale.

Kuigi Martin Luther ise ei ole Eesti- ja Liivimaal käinud, pidas ta siinsete suuremate keskustega kirjavahetust, adresseerides näiteks Riiga saadetud kirja üldisemalt „kõigile kristlastele Riias, Tallinnas ja Tartus“, arvestades sellega, et Saksamaa poolt vaadates asuvad need linnad lähestikku. Vaatamata sellele, et Tallinnas algas liikumine veidi hiljem kui Riias, arenes ta seal kiiremini ja eesmärgiks seatud tulemusteni jõuti mõlemas suuremas keskuses samaaegselt.

Esmakordselt mainitakse Luteri nime Liivimaal heinakuus 1521. aastal Ronneburgis peetud kirikujuhtide nõupidamisel. Seal viibisid peapiiskop Jaspar Linde, Tartu ja Tallinna piiskop Johann Blankenfeld, Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel ja Kuramaa piiskop Basedolf.

Edasi loe Meie Maast.