Looduhoiukuu sai jumalateenistusega alguse

Vabaõhujumalateenistus. 3 x Regina Hansen

2023. aasta looduhoiukuu teema on „Kuivamatu jõgi“. See on viide Aamose raamatule, kus prohvet hüüab: „Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!“ (Am 5:24), nii oleme meiegi kutsutud ühinema õigluse ja rahu jõega ning seisma nende eest, kes keskkonnakriisides kõige enam kannatavad. Jumala rahvana oleme kutsutud tegema koostööd kogu loodu heaks: seda hoidma ja harima.

Palveteenistusel osalenuid tervitades lausus peapiiskop Urmas Viilma: „Kristlastel on eesõigus ja kohustus meenutada vastutust, mille Jumal Loojana esimestele inimestele andis, kui käskis neil loodut harida ja hoida.“ Looduse hoidmine on Jumala antud eriline ülesanne inimesele, rõhutas ta: „Inimene on samaaegselt ülejäänud loodu osana kaasloodu, kuid Jumalalt ülesande vastu võtjana ka kaaslooja. Seda peame silmas pidama, kui keskkonna käekäigu peale mõtleme.“

Ühises palves meenutati Looja külluslikku hoolitsust kogu loodu eest ja tunnistati inimeste üleastumisi: et nõuame looduselt rohkem, kui see anda suudab; oleme tarbinud liigselt toitu ja energiat; oleme pidanud loodut iseenesestmõistetavaks; pole jaganud piisavalt seda, mida maalt saame; pole armastanud Jumalat ega ligimesi ja teisi olendeid kogu südamest, hingest ja meelest. Palvetati elu eest Maal, kus olendid elaksid lepitatuna Jeesuses Kristuses.

Mõtisklustega pöördusid rahva poole piiskop Philippe Jourdan, ülempreester Mattias Palli ja looduhoiu projekti vabatahtlik Peep Siim.

Philippe Jourdan lausus, et Looja ja loodu vahel pole eraldusjoont, nad eksisteerivad koos. Loodu kaudu avaldub meile Jumal ning loodut hoides väljendamegi armastust Jumala ja ligimeste vastu, ka nende vastu, kes tulevad pärast meid. Katoliku kiriku juht avaldas lootust, et looduhoiukuu aitaks muuta inimeste südant.

Mattias Palli kutsus vaatama loodust mitte ainult seoses Jumala loomistööga, vaid ka inimese päästmisel. Kirik on ikka kasutanud ka armulaual ainelisi vahendeid, et nende kaudu omakorda loodut õnnistada. Et Looja armastus väljendubki tema loodu kaudu, pole võimalik austada meistrit, kui me tema loodut hävitame. Seda meenutab meile käsk armastada Jumalat ja ligimest nagu iseennast.

Vastutust loodu ees rõhutas ka Peep Siim, kes pidas oluliseks, et looduhoiu eestkõneleja oleks kirik. Ta lisas, et ka kiriku igapäevases tegevuses on palju valdkondi, kus saab väljendada oma praktilist hoolimist.

Monika Haukanõmm rõhutas samuti teema olulisust ja tõi linna esindajana mitmeid näiteid, kuidas Tallinn toob avalikku ruumi rohelist mõtteviisi: kaasav eelarve, joogikraanid kesklinnas, rohekatused busside ootepaviljonidele.

Looduhoiukuu projektijuht ja EELK vabatahtlik Laura Vilbiks tutvustas loodushoiu eest seisvat sihtasutust Eestimaa Looduse Fond ning võimalust organisatsiooni tööd annetusega toetada.

Eesti Kirikute Nõukogu kutsub oma liikmeskirikuid üles looduhoiukuud endale sobival viisil tähistama: korraldades Loojale ja loodule pühendatud üritusi, panustades koos kogudusega kohaliku keskkonna hoidmisse või palvetades maailma rahu ja paranemise eest.

Regina Hansen

EELK avalike suhete spetsialist

Looduhoiukuu raames toimuvad üritused:

3. september kl 17.00 – looduhoiukuu oikumeeniline avateenistus Hirvepargis; 7. september kl 17.00 –  Eesti Looduseuurijate Seltsi seminar „Mis loom on ökoteoloogia?“ (Tartus looduseuurijate seltsi saalis Struve 2); 15. september – Tema Pühaduse oikumeenilise patriarhi Bartolomeos I avalik loeng „Ökoloogia ja haridus“ Tartu ülikooli aulas; 16. september – maailmakoristuspäev, mis on 2023. aastal pühendatud kalmistute korrastamisele. Looduhoiukuu on rahvusvaheline kirikutevaheline algatus, mis kutsub kristlasi üle maailma palvetama, mõtisklema ja tegutsema Jumala loodu heaks. Looduhoiukuu algab igal aastal 1. septembril, ülemaailmsel palvepäeval loodu eest, ning kestab 4. oktoobrini, looduskaitse pühakuks kutsutava püha Assisi Franciscuse mälestuspäevani. Rahvusvaheline looduhoiukuu koduleht: https://seasonofcreation.org/