Lestadiusluse vaimulikust pärandist

Lestaadiuslus on luterlik äratusliikumine ja õpetus, mis on levinud eeskätt Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas soomlaste ja saamide seas. Lestadiuslik kristlus on saanud nime Lars Levi Laestadiuse järgi, kes aastal 1844 elas läbi usulise ärkamise. Tänane tutvustav lugu on kirjutatud eeskätt põhjusel, et Kuressaare Laurentiuse kirikus toimub laupäeval, 28.VII kl 13 esmakordselt lestadiuslaste vaimulik koosolek, kuhu on oodatud kõik huvilised. Koosolekul on eestikeelne tõlge.

Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan juhtis allakirjutanu tähelepanu sellele, et 2007. aasta Eesti Kiriku lehes on lestadiuslastest ülevaatliku loo kokku pannud Äksi koguduse õpetaja Urmas Oras. Järgnev info pärinebki sealt. Niisiis on lestadiusluse alusepanijaks olnud Rootsi Lapimaa kirikuõpetaja Lars Levi Laestadius (1800–1861). Tema kogudustesse kuulus rootslasi, soomlasi ja saame.

Laestadius oli range hoiakuga kirikuõpetaja, kes tahtis oma koguduseliikmeid päästa moraalsest allakäigust. Oma kõnedes piitsutas ta joomist, vargust, abielurikkumist ja muid patte, mis tema koguduses olid üldised. Kakskümmend aastat ei toonud erilisi tulemusi. Oma vaba aja pühendas ta Lapimaa taimede uurimisele, milles saavutas rahvusvahelise tunnustuse. Samuti oli ta tunnustatud saami rahvausundi asjatundja. 1844 kohtus ta Åseles saami naise Maria Clementsdotteriga, kes jutustas ja tunnistas talle, kuidas oli pääsenud Jumala armusse südametunnistuse sügava patuhäda kaudu.

Edasi loe ajalehest Meie Maa.