Laurentiuse kiriku kooriruumi renoveerimine jõudis lõpule

Kuressaare südames asuvas EELK Laurentiuse kirikus avanes pühapäeval, esimesel advendipühal nii kogudusele kui pühakoja külastajaile vastrenoveeritud, ajalooliselt erakordne koori- ehk altariruum.

Koori-, teisisõnu altariruumi saab nüüd, pärast üksteist kuud kestnud renoveerimistöid näha sellisena nagu see oli enam kui 170 aastat tagasi," sõnas Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan jumalateenistusel

Vaimulik märkis, et kaunid lae- ja seinakujundid olid aastaid varjul lubja- ja värvikorra all ning neist polnud teadlikud ka vanimad koguduse liikmed. "Teadaolevalt ei leidu Laurentiuse kiriku kooriruumi seinte- ja laemaalingule Eestis analoogi," lisas Toplaan.

Pea aasta pühakoja taastamist vedanud restaureerimisfirma Rändmeister juhataja Juhan Kilumets läkitas kirikulistele üleeile e-posti ja kirikuõpetaja vahendusel sõnumi, milles teatas, et Laurentiuse kiriku renoveerimisega sündis midagi erakordset – kiriku interjööris paljastus rikkalik kujundus, mille loomisaega veel nimetadagi ei söandata.

"Omas ajas oli Laurentiuse kiriku interjöör üks väljapaistvamaid kogu maal, rääkimata tänasest päevast. Nii rikkalikule sisepildile meie kirikutes võistlejat ei ole," tõdes Kilumets kirjas. Renoveerimise esmaülesanne muutus Samas tunnistas ta, et seda juhtub harva, kui muinsuskaitseliste tööde käigus võetakse ette nii radikaalne tööde lähteülesande muutmine, kui seda tehti Laurentiuse kiriku puhul. "Kirikus hakkasid renoveerimise kontsepti määrama leiud," selgitas Kilumets ja lisas, et taastamistööde lõppeesmärgi pani paika aasta alguses avastatud suurel pinnal säilinud haruldane laekujundus.

Ajaloolised maalitud pinnad nii laes kui seintel otsustati välja puhastada, konserveerida ja tagasi maalida ka seal, kus need enam säilinud ei olnud. "Midagi nii mastaapset pole Eesti kirikute interjööris pikka aega ette võetud. Tehtud otsus asetas tegijate ette väga mahuka, aega ja suurt kannatust nõudva töödeprogrammi," sõnas Kilumets. Restaureerimisfirma juhataja lootis ka, et inimesed, kes taastatud kooriruumi nähes ehmatavad, saavad sellest üle ja võtavad restauraatorite töö omaks. "Õppige seda tundma, ärge jääge ainult terviku juurde, vaid uurige ka detaile," soovitas Kilumets.

Jumalateenistuse järel said huvilised uudistada ka kiriku renoveerimisel juhuslike tööde käigus pühakoja õuelt müüri äärest välja tulnud hauaplaati, mida eksponeeritakse nüüd kiriku Tallinna tänava poolsel seinal. Teadaolevalt on hauaplaat kujundatud abikaasadele Hans Georgile ja Katariinale (surn 4. dets 1656). Siiani pole aga suudetud määrata hauakivil olevat perekonnavappi.