Küüditatud meenutasid valusaid mälestusi

Eile mälestati Haapsalu toomkirikus emaaltari ja Siberist toodud pühitsetud mulla juures 1949. aasta 25. märtsi küüditamise ohvreid.

„25. märts, paastumaarjapäev, on kristlikule maailmale  rõõmupäev,” kõneles kirikuõpetaja Tiit Salumäe. See päev kuulutas ette jõululapse sündi.

Eesti rahvale on paastumaarjapäeval aga hoopis teine tähendus. Sel päeval 64 aastat tagasi aeti tuhanded inimesed keset ööd üles, käsutati autodele ja küüditati loomavaguneid Siberisse.

Kurevere külas elanud Elvi Varik (toona l küll alles Maasikas)  oli tol ajal kaheksane ja magas oma halvatud vanaema selja taga, kui küüditajad hakkasid vanaema voodist välja kiskuma. Vanaema karjus valust, nii et Elvi 29aastane ema lõi sõduri põrandale pikali.

Selle karistuseks ei lubatud neil pikale teekonnale mitte midagi kaasa võtta. Elvi läks teele kleidi ja toasussidega. Kogunemiskohas andis keegi talle mantli ümber.

Loomavagunis Siberisse sõites toitis saatusekaaslane — Vilta–pere, kes oli saanud kaasa võtta terve koti herneid —  teda hernestega. Nõnda elas ta sõidu üle, kuid Siberisse jõudes sattus ta kõhutõvega haiglasse. Võib vaid ette kujutada, mida tundis 8aastane tüdruk ihuüksi võõraste keskel, sõnagi vene keelt mõistmata. Seda taas meenutrades lä’hevad naise silmad märjaks.

Edasi loe Lääne Elust.