Kurhessen-Waldecki maakiriku ja partnerkirikute 6. rahvusvaheline naiste konverents „Naiste võimestamine kirikus ja ühiskonnas“

21.–31. augustini Namiibias toimunud konverentsist osavõtjad. Erakogu

SISSEJUHATUS

21.–31. augustini 2023 toimus Namiibias Tabitha konverentsikeskuses Windhoekis Kurhessen-Waldecki Evangeelse Kiriku partnerkirikute konsultatsioon, kus osales Indiast, Kõrgõzstanist, Namiibiast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Saksamaalt, Rumeeniast ja Eestist kokku 15 delegaati. Nende päevade jooksul jagasid delegaadid oma väga erinevatest ühiskondadest pärinevaid kogemusi. Teoloogilisele ja piibellikule teemakäsitlusele Haagari loo näitel (1Ms 16) ning sissejuhatusele järgnesid Rahvusvahelise Naiste Koostöövõrgustiku ja EMSi (Evangelical Mission in Solidarity) soolise võrdõiguslikkuse koordinaatori Anda Nkosi avakõne ning Namiibia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi delegatsioonide esitlused naiste olukorrast kirikus ja ühiskonnas.

Teised riigid jätkasid oma aruannetega järgmisel päeval, pärast mida arutati kuuldu üle ning lepiti kokku edasise diskussiooni põhiküsimuste osas. Väljasõitudel tutvusid konverentsist osavõtjad naiste õmblusprojektiga Sofima Namiibia Vabariigi Evangeelse Luterliku Kiriku keskuses, Penduka projekti ja Otjivero põhisissetulekutoetuse pilootprojektiga. Pühapäeval osalesid delegaadid jumalateenistusel Okahandja pargi Gowasebi Pauluse koguduse kirikus Windhoeki lähedal slummis. Järgmistel päevadel arutleti rahvusvahelistes töörühmades kolme põhiteema üle, milleks olid naised juhtrollis ning patriarhaalse mõtteviisi ja soolise vägivalla taunimine. Sõnastati visioonid, takistused ja tegevuskavad nende teemade lahendamiseks.

SOOVITUSED MEIE KIRIKUTELE

Arvestades enda ning teiste maade ja kirikute kontekste, tõid delegaadid ettekannete ja arutelude käigus esile peamised teemakohased väljakutsed ning võtsid need ühiselt kokku.

TEOLOOGILINE ALUS

Piibli järgi oleme inimestena kõik üks Kristuses, ei ole meest ega naist (Gl 3:28). Ometi näeme, et üle maailma valitseb meeste ja naiste vahel ebavõrdus. Oleme veendunud, et seda süsteemi saab muuta vaid oma mõtteviisi muutes ja tõstes teadlikkust meis kõigis kanda kinnitanud patriarhaalsest mõtlemisest. 1Ms 16 nimetab Haagar, Saarai teenijanna, esimese naisena Piiblis Jumala nime. Ta ütleb: „Sina oled Jumal, kes näeb mind.“ (Vt erinevad tõlked.) Haagar näitab meile, mida tähendab võimestamine: ta tunneb, et teda tunnustatakse tema viletsuses ja ta tunneb end märgatuna. See annab talle tagasi tema eneseväärikuse ja enesehinnangu, ta tunneb taas omaenese jõudu ja võimekust ning ta on taas võimeline oma elu eest vastutust võtma. See kogemus võib võimestada naisi kogu maailmas. Mt 25:14–30 kutsub Jumal meid üles kasutama oma ande ja oskusi. Ka kirikud vajavad tegutsemiseks täit suutlikkust, sh naiste andeid ja oskusi kõikjal kirikus. Seetõttu tuleb toetada naiste võimestamist.

NAISED JUHTROLLIS

Arutades naisi puudutavaid juhtimise küsimusi kirikus ja ühiskonnas, näeme järgmist visiooni:

Naised ja mehed on juhtimise osas võrdselt haritud, jätkavad vastava täiendõppega ning jagavad häid juhtimisalaseid praktikaid. See tähendab valmisolekut jagada ka võimu. Samuti tähendab see naiste valmisolekut toetada teisi juhtpositsioonil olevaid naisi, neile mitte vastu töötades.

Arutelus tuvastasime järgmised takistused naiste juhirolli täitmisel:

1. Mehed seisavad vastu naistele, kes on juhirollis, ja kirikute seadused toetavad seda.

2. Vähene juhtimisalane koolitus, võimekuse puudumine juhtimist parandada.

3. Naised kardavad sõna võtta.

4. Nõrk toetus teiste naiste poolt.

5. Mõnes riigis on juhtpositsioonist huvitatud naistel raske leida usaldusväärset lastehoiu teenust.

Nende takistuste ületamiseks esitame järgmise tegevuskava:

• Seoses takistusega 1: Rahvusvaheline toetus kiriku võrgustikes (nt Luterlik Maailmaliit, Kirikute Maailmanõukogu, partnerkirikud) aitab võimestada naisi juhtrollis, toetab naiste ordineerimist ja mõlema võimaluse seadustamist – seega aitab nimetatud otsustamisviisist üle saada. Mõnes kirikus aitavad põhiseadustes või poliitikas kasutatavad kvoodid kaasa naiste võrdsele osalusele. Naiste juhtrollis osalemist ja naiste võimestamist aitab toetada nende teemade integreerimine kiriku strateegiasse. Naiste võimestamine peab olema üheks kiriku strateegia tavapäraseks osaks.
• Seoses takistustega 2 ja 3: Vajalik on mees- ja naisjuhtide kohustuslik koolitus. Täiendõppe programmid naisvaimulikele tagavad juhtimisvõimekuse suurendamise. Esmaselt on vaja luua juhtide tugi- ja mõttegrupid (intervisiooni rühmad).
• Seoses takistusega 4: Tuleb luua naiste rühmitusi, ühendusi, liite, mis pakuvad osadust ning võimaldavad üksteisele nõu anda ja teadlikkust tõstes koos strateegiaid välja töötada.
• Seoses takistusega 5: Tuleb avaldada poliitilist survet hea lastehoiu teenuse saamise nimel, võimaldada naistele osalise tööajaga juhtrolli täitmist, lubada naistel emapuhkuse ajal osaleda täiendõppes. Koduabiliste kasutamine on siiski küsitav, sest nende töötingimused on sageli ebakindlad.

Kokkuvõttes esitame järgmised ettepanekud:

• Juhtimise kvaliteeti naiste seas tuleb tõsta.

• Naiste võimestamise teema on seotud kirikutevaheliste partnerluslepingute ja partnerluse finantspoliitikaga.

• Naiste võimestamise teema sisaldub kiriku strateegiates.

PATRIARHAALSE MÕTTEVIISI TAUNIMINE

Arutades patriarhaalsest mõtteviisist vabanemise viiside üle, töötasime välja järgmise visiooni.

Kõik on võrdsed – „Ei ole meest ega naist“ (Gl 3:28).

Tuvastasime järgmised takistused:

1. Patriarhaalsed süsteemid on inimkonnas sügavalt juurdunud. Seda näitavad kahetsusväärselt soorollid, mille kujunemist on dikteerinud kultuur, uskumused ja tavad. Patriarhaalne mõtteviis on seotud maskuliinsusega ja see omandatakse delegeerituna võimupositsiooni kaudu.

2. Kultuuriline mõtteviis, nagu eespool öeldud, on kultuuri konstruktsiooni osa, mis määratleb meeste ja naiste käitumise. Patriarhaalne mõtteviis kandub edasi noortele meestele, kes kasutavad seda enese domineerimise rõhutamiseks mis tahes keskkonnas, et näidata oma mehelikkust esmatähtsana.

3. Finantsiline sõltuvus: soorollid on määravad perekonna ülalpidamise juures ja mehi nähakse selles rollis. Seetõttu on neil parem ligipääs finantsilistele vahenditele. Isegi kui see kõigis leibkondades nii ei ole, paneb see mehi üleolekut tundma ning annab võimaluse kontrollida kodus valitsevat olukorda. Naised muutuvad jõuetuks ja peavad alluma oma partneritele või abikaasadele.

4. Naised ei ole nõus võimu jagama ega võtma: naiste seas on väga levinud praktika, kus mõned võimu ja teadmistega naised ei taha neid teiste naistega jagada ega anda neile võimalust. Madalamal positsioonil olijad ei ole tihti huvitatud võimestamisest või julgustamisest, samal ajal kui teistel puudub igasugune toetus naiste mõjuvõimu suurendamiseks.

5. Vähene toetus naistele sotsiaalmeedias.

Nende takistuste ületamiseks esitame järgmise tegevuskava:

• Tuleb toetada naistele hariduse andmist; naisi tuleb julgustada, koolitada, kasutada toetava keskkonnana sotsiaalmeediat; naistel tuleb toetada üksteist ja panustada enesearengusse. Väärtushinnanguid tuleb tugevdada nii kodus kui ühiskonnas laiemalt. Ülesandeid tuleb jagada soost olenemata vastavalt meeldimistele, annetele ja võimetele. Julgustamine tähendab inimese tugevuste väljatoomist konkurentsivabas keskkonnas ning abi vastuvõtmise tähtsust. Sotsiaalmeediat tuleb kasutada valdkondades, kus vajatakse võimestamist.
• Tuleb püüelda emotsionaalse intelligentsuse ja küpsuse poole.
• Tuleb luua uusi võrgustikke heade praktikate jagamiseks ja üksteise toetamiseks.

Kokkuvõttes esitame järgmised ettepanekud:

• Konverentsi detailne aruanne esitatakse kirikute juhtkogudele ja suurematele nõukogudele, seda esitletakse kirikute kõikides piirkondades ja oma piirkonna nõukogu istungitel, sh käsitletakse seda sinodil.
• Koostatakse teemakohaseid brošüüre, mida jagatakse kogudustes; antakse välja teemakohaseid stipendiume.
• Korrigeeritakse, muudetakse või tugevdatakse organisatsiooni struktuuri käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks.
• Sügavalt juurdunud patriarhaalse mõtteviisi muutmise teemat tuleb tutvustada vaimulike ja teiste kiriku töötajate koolitusprogrammides, sealhulgas tuleb teemat kiriku kõikidel tööaladel rakendada.
• See praktika peab vastama strateegiate peamistele eesmärkidele.
• Probleemide lahendamiseks tuleb kasutada laialdast kõlapinda meedias (trükimeedia, internet ja sotsiaalmeedia).
• Tuleb luua naiste jõustamisega tegelevate organisatsioonide võrgustikke.
• Tuleb julgustada Piiblit lugema sooneutraalses perspektiivis.
• Tuleb julgustada kirikuid, et nad vaidlustaksid väga ranged meeste ja naiste eraldi istumiskorraldused kirikutes ja lubaksid inimestel koos istuda nii, nagu nad tahavad.

SOOLISE VÄGIVALLA TAUNIMINE

Arutades soolise vägivalla vastu astumise üle, töötasime välja järgmise visiooni:

Kirik toetab õiguskaitse andmist ja seadusandluse kujundamist karistusseadustiku täiendamiseks seal, kus puuduvad juriidilised alused kurjategijate karistamiseks. Soopõhine vägivald kehtib ka suhtlemisviisides ja -stiilides.

Tuvastasime järgmised takistused:

1. Eksisteerib mõtteviis, mis peab vägivalda normaalseks.
2. Eksisteerib mürgine konkurents naiste seas ja esineb naiste eneseohverdamist, millega arvatakse säästvat perekonda.
3. Valitseb häbi ja au kultuur.
4. Soolist võrdõiguslikkust peetakse samaväärseks LGBTQIA+ga (lesbi, gei, biseksuaal, transsooline, kväär, interseksuaal, aseksuaalne) ning seda ei võeta tõsiselt.

Nende takistuste ületamiseks esitame järgmise tegevuskava:

• Teadlikkuse tõstmiseks tuleb olemasolevatel struktuuridel ja ühendustel üksteist informeerida ja toetada, luua turvapaiku (nõustamine, bürokraatlike takistuste ületamine jne).
• Toetada tuleb kannatanute tervenemisprotsessi.
• Tuleb toetada hariduse andmist ning tõsta erinevate rühmade teemakohast teadlikkust probleemist: noored, naised, mehed, eakad.
• Alustada tuleb hariduse andmisest, sh tuleb rääkida seksuaalsusest, tervisest ja kehast.

Kokkuvõttes esitame järgmised ettepanekud:

• Luuakse mitteametlikud ja ametlikud töötoad, mis on suunatud naistele ja nende peredele, kaasates juriidilisi konsultante, naisjuriste, arste, naispoliitikuid.
• Tehakse meedia-, televisiooni-, raadio-, sotsiaalmeedia- ja ajakirjanduskampaaniad, kus oma toetust jagavad tuntud isikud ja suunamudijad. Teemat käsitletakse kirikutes kõikidel tasanditel piiskoppidest kuni lasteaiarühmadeni.
• Igas kirikuringkonnas moodustatakse naistest ja meestest koosnev töörühm soolise vägivalla ohvrite toetamiseks ja nende probleemide lahendamiseks.
• Koostöös olemasolevate tugigruppidega luuakse ohvrite jaoks turvapaigad.

Meie kõigi juures esineb päritud mõtteviis, mis viitab naiste ja meeste rollile ühiskonnas. Vaikimise asemel peab kirik tegelema soolise vägivalla probleemi lahendamisega. Kirik peab olema mõjuvõimas vahendaja ja eestkõneleja vägivalla, diskrimineerimise ja ebaõigluse vastu.

KONVERENTSIL OSALEJATE JÄRELDUSED

• Me kohustume andma aru konverentsi ja siin toodud soovituste kohta meie kirikutele, kiriku erinevatele kogudele ja naisorganisatsioonidele.
• Me kohustume õdede ja partnerkirikutena üksteist väärtustades üksteisele üle aasta aru andma konverentsil vastu võetud otsuste ja peetud plaanide täitmise kohta.  
• Me kohustume üksteist ja teisi naisi toetama ning võimestama. Me pühendume naiste julgustamisele ja palvetame juhirolli kandvate naiste eest, kes on seotud naisküsimuste lahendamisega.

ME JULGUSTAME OMA KIRIKUID TÄITMA JÄRGMISI ÜLESANDEID

Meie kirikud kohustuvad:

• toetama naisi juhirollis vastavalt ülal toodud soovitustele (juhtimisalase koolituse andmine, naiste julgustamine juhirolli täitmisel);
• tõstma teadlikkust kõikidel tasanditel nii, et inimesed teadvustaksid probleeme, mis on seotud naiste allasurumise ja patriarhaalse mõtteviisi levikuga;
• olema eestkõnelejaks soolise vägivalla lõpetamisel;
• lisama naiste võimestamise teema kirikute omavahelistesse partnerluslepingutesse ja partnerluse finantspoliitikasse;
• lisama naiste võimestamise teema tavapärase osana oma strateegiatesse.

Konverents on olnud rikastav õppimise ja jagamise kogemus igale delegaadile. See inspireerib looma uusi algatusi ning uskuma Jumalasse isegi keerulistes muutuste olukordades.

Alla kirjutanud delegaadid:

Eesti (EELK) Hedi Vilumaa

Saksamaa Kurhessen-Waldecki Evangeelne Kirik (EKKW) Dr Beate Hofmann, Claudia Brinkmann-Weiss, Silvia Scheffer

Kõrgõzstan (ELKK) Ksenija Kurbanowa, Aigerim Kursantova

Namiibia (ELCRN) Julieth Manale, Elisabeth von Francoir

Rumeenia (EKR) Sunhild Galter, Monika Brandsch

Lõuna-Aafrika Vabariik (ELCSA/WD) Nkagisang Verrah Rapoo, Damaria Lydia Magano

Lõuna-India (CSI/KND) Prema Borgai, Sunita Christopher

EKKW rahvusvaheline koostööpartner (EMS) Anda Nkosi

Dokumendi on tõlkinud ja toimetanud õp Hedi Vilumaa

---

Otjivero sotsiaalprojekt. Hedi Vilumaa

_{[1] Arvestada tuleb erinevate piiblitõlgetega ja erinevate keeltega. Näiteks tõlkis Johannes Gutslaff selle koha nõnda: ”Sinna jumal näget minno.” Vt Johannes Gutslaffi Piiblitõlge 1647–1657. Koostanud Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, Kai Tafenau, kaaspanustanud Lea Kõiv. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2013, 60.}

---

 

Eelmine: Teoloogilisest haridusest

Samal teemal

• Teoloogilisest haridusest - 16.06.2021
• Joosua juhtis Iisraeli rahva tõotatud maale - 21.04.2021
• Jeesus sündis juudina - 27.01.2021
• Iisraeli Messias ja jõulud - 18.12.2019
• Pidu, pühalikkus ja pahandused - 19.04.2019